Johnile sobis igasugune ese, et muusikat teha. Nt teos Credo in Us on kirjutatud klaverile, aga seda esitatakse elektrikellaga, 2 komplekti tühjade konservidega ja raadiovastuvõtjaga. Sari Kujutletavad maastikud ehk Imaginary landscapes on kirjutatud pika aja jooksul (aastatel 1939-1952) ebatavalistele instrumentidele. See sari sisaldab 5 teost, nt I osas on kasutatud sireene ja plaadimängijat. Sarja IV osa on mõeldud 12-le raadioaparaadile ja V osas on 42 kokkumonteeritud stuudiosalvestist. Peformance ja happening Tavatud helitegemise viisid. Cage oli üks esimesi heliloojaid, kes seda tegi. Tema koostöö tulemusena Kunninghami ja ühe kunstnikuga aastal 1952. sündis esimene happening. Redelilt lugesid 2 poeeti oma loomingut, Cage pidas teisel redelil loengut ning lisaks esitas pianist Cage loomingut. Tema teos Watermusic (1952) sisaldab nii ühte kui teist, sest sageli Cage esitamise stiilid põimusid ja kombineerusid omavahel
Johnile sobis igasugune ese, et muusikat teha. Nt teos ,,Credo in Us" on kirjutatud klaverile, aga seda esitatakse elektrikellaga, 2 komplekti tühjade konservidega ja raadiovastuvõtjaga. Sari ,,Kujutletavad maastikud" ehk ,,Imaginary landscapes" on kirjutatud pika aja jooksul (aastatel 1939-1952) ebatavalistele instrumentidele. See sari sisaldab 5 teost, nt I osas on kasutatud sireene ja plaadimängijat. Sarja IV osa on mõeldud 12-le raadioaparaadile ja V osas on 42 kokkumonteeritud stuudiosalvestist. Peformance ja happening Tavatud helitegemise viisid. Cage oli üks esimesi heliloojaid, kes seda tegi. Tema koostöö tulemusena Kunninghami ja ühe kunstnikuga aastal 1952. sündis esimene happening. Redelilt lugesid 2 poeeti oma loomingut, Cage pidas teisel redelil loengut ning lisaks esitas pianist Cage loomingut. Tema teos ,,Watermusic" (1952) sisaldab nii ühte kui teist, sest sageli Cage esitamise stiilid põimusid ja kombineerusid omavahel
Gruusias: Niko Pirosmanasvili (Pirosmani) kujutas rahvariides gruusia talupoegi pidutsemas mägede taustal rikkalikult kaetud söögilaudade taga. Dadaism Dadaism tekkis 1. maailmasõja õuduste ajal Sveitsis ning püüdis kõike lihtsustada, omavahel segada, eri materjale kombineerides ja erinevaid kunstiliike segades. Lammutati igasuguseid piire, kokku sobitati kõike kättesaadavat tänavaprügist ajakirjade väljalõigeteni: kokkukleebitud pildid kollaaz, kokkumonteeritud esemed assamblaaz. Naeruvääristati ilu, sokeeriti tavakodanikke, et nad maailma kurjusest ja sõgedusest aru saaksid. Dada pr. keeles mänguhobune. Zürichis tegutsenud rühmituse liige, prantslane Hans Arp, lõi oma kollaazid ja montaazid juhuslikest asjadest, väärtusetust materjalist, püüdes end võimalikult uudselt väljendada. Marcel Duchamp oli Pariisi ja New Yorgi peamine dadaist. Ta hakkas oma teostena esitama tavalisi vabrikutooteid või suvalisest materjalist konstruktsioone
Gruusias: Niko Pirosmanasvili (Pirosmani) kujutas rahvariides gruusia talupoegi pidutsemas mägede taustal rikkalikult kaetud söögilaudade taga. Dadaism Dadaism tekkis 1. maailmasõja õuduste ajal Sveitsis ning püüdis kõike lihtsustada, omavahel segada, eri materjale kombineerides ja erinevaid kunstiliike segades. Lammutati igasuguseid piire, kokku sobitati kõike kättesaadavat tänavaprügist ajakirjade väljalõigeteni: kokkukleebitud pildid kollaaz, kokkumonteeritud esemed assamblaaz. Naeruvääristati ilu, sokeeriti tavakodanikke, et nad maailma kurjusest ja sõgedusest aru saaksid. Dada pr. keeles mänguhobune. Zürichis tegutsenud rühmituse liige, prantslane Hans Arp, lõi oma kollaazid ja montaazid juhuslikest asjadest, väärtusetust materjalist, püüdes end võimalikult uudselt väljendada. Marcel Duchamp oli Pariisi ja New Yorgi peamine dadaist. Ta hakkas oma teostena esitama tavalisi vabrikutooteid või suvalisest materjalist konstruktsioone
Borkmann 178 , kes kavalehe andmetel mängis J. Schonbergeri “Whisperingi”. V. Borkmanni nime kohtame veel seoses aasta hiljem (20. septembril 1937) Viljandis toimunud džässkontserdiga, kus ta mängis külalissolistina kaks pala. Hoolimata eespool mainitud kriitikast oli P. Veebeli kontserdi menu tohutu, ulatudes isegi väljapoole Eesti piire. Näiteks märgib Soome Raadio tolleaegne tippreporter Markus Rautio oma (tõsi küll, mõni aeg hiljem eri lõikudest kokkumonteeritud) reportaažis: “Publik on siin lausa joovastuses, nagu kuulete, siinpool lahte ongi mentaliteet pisut elavam kui meil Soomes” 179 . Reporter lisab, et ligikaudu 1500 kuulajat mahutav saal on puupüsti täis. Tema sõnu võib uskuda, kuna eelnevalt kõlanud W. Donaldsoni pala “You” 180 lõppedes kõlab 52 sekundi pikkune aplaus, mida M. Rautio monteerimise käigus ei hajuta 181 . Kõnealuse 1. džässikontserdi tähtsust meie džässi arengule ei ole võimalik ülehinnata – tänu
annaabi.ee 
