Paekivi on meie maa tähtsaim kiviliik. Ta moodustab siin paksude kihtidena aluspinna. paemurdudes on paekivi kihiline ehitus selgesti näha, samuti on huvitav meie põhjarannikul paekihte vaadelda. Paekivi pole nii kõva kui kvarts, teda saab noaga purustada. ta ei lahustu vees, kuid lahustub äädikas, mille mõjul temas süsihappegaas eraldub. Paekivi on mitut liiki, neist on tähtsamad harilik paas (lubjakivi), kriit ja marmor. Harilik paas koosneb väikestest tihedalt kokkuliitunud terakestest. Ta on suuremalt jaolt halli värvi, kuid leidub ka kollakaid ja valgeid paekive. Paekivis võib juba palja silmaga karbikodasid kivististe näol tähele panna: need on endiste mereloomade jäänused, mis ühes muude ainetega merepõhja on langenud. Nii on neis paikades, kus praegu paas päevavalgele ilmub, maakera teatud ajaloojärgul olnud meri. Meie maal on paas tähtis ehitusmaterjalina. Niisama tähtis on paas ehk lubjakivi
sisu võib olla valge, rohekasvalge, violetne 4 roheline sibul toiduks kasutatakse pealseid, sibul peenike ja välja kujunemata, koristatkse koos pealsetega, sest muidu närtsib ruttu. Rikas C-vit.pooest porrulauk koosneb suurtest, pikkadest, silindrikujulistest lehtedest, mis juure lähedal moodustavad kokkuliitunud silindrilise tupe. kasutatakse lehti ja juureosa, viimane on mahedam kui sibul murulauk- toiduks peenikesi pealseid, varajane köögivili küüslauk erineb sibulast teravama ja kibedama maitse ning lõhna poolest. sibul koosneb üksikutest tütarsibulatest ( küüntest). iga küüs kaetud nahkse soomusega, kõik küüned koos kaetud ühtse soomusega koorega. On liitsibul salottsibul prantsuse kööki. Kujult ümmargune, alt veidi paksenenud. maitseomadustelt aromaatsem, õrnem,
Kõige suuremad munarakkudes. Teatud juhtudel võib tuum olla väga ebakorrapärase kujuga (iseloomulik kasvajarakkudele, et suurendada kontaktpinda). Tuuma/tsütoplasma on 1/5 1/10 somaatilistes rakkudes; sugurakkudes moodustavad erandi: spermatosoidides on suhe 1/1 ja munarakkudes 1/1000. Paljutuumsete rakkude tekke põhjuseks on endomitoos st. on toimunud tuuma jagunemine, kuid ei ole järgnenud tsütoplasma jagunemist. Või on mitu ühetuumset rakku kokkuliitunud (vöötlihaskoe rakud). Tuum on ümbritsetud kaksikmembraaniga, millest välimine membraan on otseses ühenduses tsütoplasmavõrgustiku membraaniga ja seda võib vaadelda kui tsütoplasma võrgustiku spetsialiseeritud osa. Tuuma sise- ja välismembraani vahelist osa nim. perinukleaarseks ruumiks. 6
Kõige suuremad munarakkudes. Teatud juhtudel võib tuum olla väga ebakorrapärase kujuga (iseloomulik kasvajarakkudele, et suurendada kontaktpinda). Tuuma/tsütoplasma on 1/5 1/10 somaatilistes rakkudes; sugurakkudes moodustavad erandi: spermatosoidides on suhe 1/1 ja munarakkudes 1/1000. Paljutuumsete rakkude tekke põhjuseks on endomitoos st. on toimunud tuuma jagunemine, kuid ei ole järgnenud tsütoplasma jagunemist. Või on mitu ühetuumset rakku kokkuliitunud (vöötlihaskoe rakud). Tuum on ümbritsetud kaksikmembraaniga, millest välimine membraan on otseses ühenduses tsütoplasmavõrgustiku membraaniga ja seda võib vaadelda kui tsütoplasma võrgustiku spetsialiseeritud osa. Tuuma sise- ja välismembraani vahelist osa nim. perinukleaarseks ruumiks. Sarnaselt 6
8. Mulla struktuur, struktuurse mulla kujundamine (fokulatsioon, tsementatsioon), struktuurse mulla kujunemiseks vajalikud tingimused (kolloidid, katioonid, orgaaniline aine jne) Struktuursus näitab, kuidas on muld üles ehitatud. Üksikteraline – osakesed on üksteisest eraldatud, osakesed ei ole omavahel liitunud – liivmullad Sõmeraline – osakesed on kokku kleepunud sõmerateks Struktuursus on mulla omadus laguneda sõmerateks ehk agregaatideks, mis koosnevad kolloididega kokkuliitunud mulla mehaanilistest elementidest. Vastupidava struktuuri tekkeks on vaja rohkelt saviosakesi, kolloide, kahe- ja kolmevalentseid katioone, org ainet, mis liidab osakesed kokku ja muudab mulla sõmerjaks. Fokulatsioon ehk koagulatsioon- kolloidsüsteemi osakeste liitmine suuremateks osakesteks. Moodustavad erilise struktuuri koageeli. Tsementatsioon- tsemendi abil liitmine või tugevdamine, kivistumine 9. Orgaanilise aine tähtsus ja toimemehhanism struktuuragregaatide moodustamisel,
kuumaasikat. Maasikas sisaldab 5...9% suhkruid, mineraalainetest kaaliumi, rauda (eriti metsmaasikas), fosforit, magneesiumi ja joodi (metsmaasikas), happeid, C-vitamiini 28 40...80 mg 100g kohta, B-rühma vitamiine ja karotiini. Suhkrute ja hapete sobiv vahekord ja aroomiained annavad maasikatele suurepärased maitseomadused. Maasikad jagunevad kvaliteedilt ekstra, 1. ja 2. klassi. Vaarikas ehk vabarn on liitmari. Vili koosneb paljudest kokkuliitunud luuviljadest. Sisaldab kuni 9% suhkruid ja 1...2% happeid. Mineraalainete, eriti raua poolest on rikkamad metsvaarikad. Kvaliteedilt jagunevad 1. ja 2. klassi. Ei tohi olla lagunenud osaviljadeks. Teised marjad on veel pohlad (sisaldavad bensoehapet ja omavad võimet järelvalmida), mustikad (spetsiifilise aroomiga, suure parkaine sisaldusega), sinikad (ehk joovikad, roheka viljalihaga, toniseeriva toimega, palju ei tohi korraga süüa),
annaabi.ee 
