Alaealiste kriminaalasjade menetlemise kiirus ja põhimõtted mängivad olulist rolli, et mõjutada noort mitte toime panema uut kuritegu ja sundida last tajuma selget seost rikkumise ja sellele järgneva reaktsiooni vahel. Sellega seoses oleks vaja lühendada kohtueelse menetluse protsessi aega. Alaealiste õigusrikkujate puhul on hakatud üha enam kasutama alternatiivseid lahendusi ja järjest rohkem püütakse vältida täispikka kriminaalmenetlust. Tavaliselt rakendatakse kokkuleppemenetlust (Alaealiste kuritegevuse…, 2008). 5 2. ARTIKKEL 12 Kirjutasin kokkuvõtte artiklist 6, mille pealkirjaks on: „osalus praktikas: lapse tähendusrikka osaluse teed“. Artiklis antakse ülevaade karistust kandvate laste osalusest. Leitakse, et osalus peab olema läbipaistev ja informatiivne. See tähendab seda, et laps peab saama aru protsessist. Näiteks kõik kriminaalhooldusega seotud dokumendid
Lihtmenetlused 1. Lühimenetlus Lühimenetlust võib kohaldada, kui süüdistatav on nõus lühimenetlusega ja tegu on kuriteoga, mille eest karistusseadustik ei näe ette karistusena eluaegset vangistust. Lühimenetlus võimaldab menetluse läbiviimist vaid toimikumaterjalide põhjal, tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata. Süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendab kohus süüdistatavale määratud karistust ühe kolmandiku võrra. 2. Kokkuleppemenetlus Kokkuleppemenetlust võib kohaldada, kui nii prokurör, kaitsja, süüdistatav, kannatanu kui tsiviilkostja on nõus kokkuleppemenetlusega. Samuti peab olema tegemist teise astme ja erandina seaduses sätestatud juhtudel ka esimese astme kuriteoga. Süüdistatav ja tema kaitsja nõustuvad selle menetluse käigus süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooni, kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõuavad kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kui
Teguri oht peab olema kirja pandud. Seega kohus võib teha mingid järeldused. 2. Tülpinud reetur Riigireetmises kahtlustatav X peetakse kinni pühapäeva varahommikul. X on valmis asuma kohe ütlusi andma, mööndes, et kui vahele jäi, ju siis on piisavalt tõendeid tema vastu, ja märkides, et üleüldse oligi ta sellest jamast juba väsinud. Ta ütleb kohe ka menetlejale, et sooviks kohtuda prokuröriga, kuna soovib kokkuleppemenetlust. X mainib, et sooviks hea meelega kaitsjaks oma tuttavat advokaati Y. Uurija helistab Y-le, kes ütleb, et jõuab Eestisse alles esmaspäeva pärastlõunal. X ütleb, et tal ükskõik, võib alustada ütluste andmist ka ilma kaitsjata, peaasi, et saaks kiiremini asjaga ühele poole. Lisaks kordab ta soovi kiiresti kokku leppida prokuröriga kokkuleppemenetluse tingimused, ning lisab, et tal ei ole midagi ka
Nii on ühiskond väga raskesti lahendatava paradoksi ees: juriidilise süsteemi õiglasemaks reformimise taotlemisel ei saa loota juriidilises süsteemis osalejatele. Nii nagu relvatööstureid ei huvita rahu maa peal, nii ei huvita ka juriidilise toiteahela osapooli kuritegevuse lakkamine ning õiguskaitse kiire, tõhus ja proportsionaalne toimimine. 17 / 20 Eesti õiguskaitsesüsteemis rakendatakse kohtuotsuseni jõudmisel üha sagedamini kokkuleppemenetlust: kurjategijad (kes ju enamasti mõistetakse süüdi) istuvad ühe läbirääkimislaua taga prokuröri(de)ga, kes neid on pika protsessi käigus süüdistanud. Üht mastaapset partnerluse näidet kirjeldab Liisa Velskeri artikkel "Assar Pauluse protsessi otsus juba koidab" (Postimees 02. 09. 2016): "Asja menetlenud riigiprokurör Andres Ülviste tunnistab, et kuigi läbirääkimised olid rasked, jõuti kokkuleppele." Hiljem on välja imbunud, et kokkuleppemenetluse ettepaneku tegi
Enne kui kohus läheb otsust tegema, saab viimast korda sõna süüdistatav. Lühimenetlust võib kohaldada, kui süüdistatav on nõus lühimenetlusega ja tegu on kuriteoga, mille eest karistusseadustik ei näe ette karistusena eluaegset vangistust. Lühimenetlus võimaldab menetluse läbiviimist vaid toimikumaterjalide põhjal, tunnistajaid ja eksperte välja kutsumata. Süüdimõistvat kohtuotsust tehes vähendab kohus süüdistatavale määratud karistust ühe kolmandiku võrra. Kokkuleppemenetlust võib kohaldada, kui nii prokurör, kaitsja, süüdistatav, kannatanu kui tsiviilkostja on nõus kokkuleppemenetlusega. Samuti peab olema tegemist teise astme ja erandina seaduses sätestatud juhtudel ka esimese astme kuriteoga. Süüdistatav ja tema kaitsja nõustuvad selle menetluse käigus süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooni, kuriteoga tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõuavad kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kui ei
annaabi.ee 
