keeled); mordva, mari (volga keeled); lapi keel; eesti, liivi, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa keel (läänemeresoome keeled). Rindlause osalaused üksteisest: nt. Kruus rudises jalge all vihaselt, kurjakuulutavalt; tuul vihises puuokstes süngelt, ähvardavalt; kõik oli nii kummituslik, ootamatu. Semikoolon on komast tugevam, aga punktist nõrgem eraldaja Sidekriips Sidekriips tuleb panna: Kokkukirjutistes, mille üks osadest on tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa. nt. nalja-show, s-häälik, U-raud, MM-võistlused, mõte-tüüpi sõna. Liitomadussõnades, mille eesosa on nimi. nt. Läänemere-äärne, Viljandi-poolne, Koidula-aegne. Erandid: Musta mere äärne, Teise maailmasõja aegne, W. A. Mozarti taoline. Täpsustava täiendosaga nimedes. nt. Lõuna-Eesti, Lääne-Euroopa, Kilingi-Nõmme. Erandid: Valgevene, Suurbritannia. NB
Nad "tõmbasid uttu" kuigi koolipäev polnud läbi. 5) kirjeldatav keelend: Sõna "kontsert" käänatakse sageli valesti. 6) teoste, dokumentide jms pealkirjad: Tammsaare "Tõde ja õigus" on hea raamat. ÜLAKOMA Ülakoma kasutatakse 1) nimede käänamisel, kui on tarvis osutada nimetava käände kuju: Shakespeare 'ile ; Joonas 't 2) tsitaatsõnade käänamisel: hacker 'itega SIDEKRIIPS Sidekriipsu kasutatakse 1) kokkukirjutistes, mille üks sõna on tsitaatsõna, täht või lühend: nääri-show; i-mitmus 2) ne- ja line-liitelise liitomadussõnades, mille esimene osa on nimi ilma täiendita: Emajõe-äärsel luhal; Vabadussõja-aegsed relvad. 3) liitsõna korduva osa asemel: Inglis-, prantsus-, vene- ja saksakeelne kirjandus. 4) ärajääva ja asemel Eesti- läti sõnaraamat. 5) käändelõpu lisamisel väiketähtlühendile: nr-tele; lk-le.
koristamata, jäi põllule vedelema. Võrreldes eelmiste aastatega on Teinud päevast päeva ühetoonilist eksamitulemused paranenud. tööd, kavatses ta puhkuse ajaks Kreekasse sõita. Kiri kirjutatud, jäi ema tükiks ajaks mõtlema. Seistes kõrgel peakaldal, ei julgenud tütarlaps alla vaadata. 9) Hüüundid ja kiilud eraldatakse komadega. SIDEKRIIPS 1) Kokkukirjutistes, mille üks osadest on tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa: C- vitamiin 2) Liitomadussõnades, mille eesosa on nimi: Läänemere-äärne, Viljandi-poolne, Koidula- aegne 3) Täpsustava täiendosaga nimedes: Lõuna-Eesti 4) Liitsõnade korduva osa asemel 5) Liitmäärsõnades nimetav + alaltütlev: järk-järgult, aeg-ajalt, samm-sammult. AGA ajast aega, päevast päeva, aastast aastasse, päev päeva järel, õlg õla kõrval, ots otsaga kokku
Näiteid: Koosolek toimus 15.09.2014 kell 15.45. Jüri Tamm õpib 10.c klassis. Osalausete vahel olevat mõttekriipsu ümbritsevad üldjuhul mõlemalt poolt tühikud. Näiteid: Jüri Tamm puudub – ta on haige. Kui mõttekriips asendab sõna „kuni“, siis tema ette ega järele üldjuhul tühikut ei panda. Näiteid: Jüri Tamm puudub 1.–3. aprillini 2013. Kauplus on lahti E–R 9–17. Sidekriipsule paarissõnades, kaksiknimedes, tähe/numbri ja sõna kokkukirjutistes ei eelne ega järgne tühikut. Näiteid: Väike-Maarja, edasi-tagasi, ostu-müügileping, C-vitamiin, de-mitmus, 40-aastane Sidekriips, mis märgib liitsõnas korduvat ees- või järelosa, on tühikuta oma täiend- või põhisõna küljes, sellele aga järgneb/eelneb tühik. Näiteid: alg- ja põhikool, sünnisaasta, -kuu ja -päev, ees- ja perekonnanimi Sulgude või jutumärkide ja nende sees oleva teksti vms vahele ei jäeta tühikuid.
keel; eesti, liivi, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa keel (läänemeresoome keeled); 2. rindlause osalaused üksteisest (SÜ 121): Kruus rudises jalge all vihaselt, kurjakuulutavalt; tuul vihises puuokstes süngelt, ähvardavalt; kõik oli nii kummituslik, ootamatu. Semikoolon on komast tugevam, aga punktist nõrgem eraldaja. Sidekriips Sidekriips tuleb panna: 1. kokkukirjutistes, mille üks osadest (hrl eesosa) on tsitaatsõna, täht, täheühend või sõnaosa: nalja-show, topless-neiu, squash'i-väljak, s-häälik, a-täht, x-jalad, U-raud, T-särk, T-kujuline, C-vitamiin, EVP-arve, MM-võistlused, sise-MM, teksti-TV, de-mitmus, sk-lõpuline, nud-kesksõna, mõte-tüüpi sõna, kuni-sõna; 2. liitomadussõnades, mille eesosa on nimi: Läänemere-äärne, Viljandi-poolne,
annaabi.ee 
