................................. 30 4 SISSEJUHATUS Kursusetöö põhieesmärgiks oli õppeaine «Meretranspordi ökonoomika» loengute ja praktiliste harjutuste käigus omandatud teoreetiliste teadmiste kinnistamine ja nende rakendamine ülesandes: optimaalse laevatüübi valik liinidele või suundadele. Oma valikut me tõestame arvutuste abil. Kursusetöö lähteülesandeks on paberiputu vedu vabalt valitud Roomassaare sadamast Kokkola sadamasse. Paberipuitu koguseks on 50 000 tonni aastas, tootmise perioodilisus on aastaringselt. 5 Lähteandmed Lasti liik ja nimetus Paberipuit Lasti (kauba) pakend/taara - Lasti (kauba) kogus aastas 50000tonni Tootmise perioodilisus Aastaringselt Tarbimise perioodilisus Aastaringselt Müüja/kaubasaatja riik ja/või asukoht Roomassaare
regioonis, mis on tuntud oma tugevate rändmuusikute traditsioonide poolest. Kohaliku organisti pojana asus ta 13-aastaselt viiulit õppima. Ta alustas õpinguid helilooja Eric Fordelli juures, kuid hiljem sai tema mentoriks legendaarne viiuliprofessor Onni Suhonen. Just Suhoneni kvartetiklass on see koht, mis pani aluse tema isiklikule stiilile viiuldaja ning dirigendina. Aastal 1972 asutas Juha kammerorkestri, mille 10 11 aastased liikmed olid eranditult Kokkola Konservatooriumi õpilased. Mainimist väärt on ka fakt, et Juha ei tahtnudki esialgu dirigendiks saada. Ta on endast mõelnud kui muusikuid teenivast muusikust. Ainus, mis teda köidab, on esitada muusikat, mille kvaliteedis ta on veendunud. Kesk-Põhjamaa Kammerorkestri kunstilise juhina on Juha teinud tohutut tööd saavutamaks orkestri soovitud mängutulemust. See eeldab väsimatut rügamist, pidevat mänguoskuste lihvimist ja kannatlikust
kiva kena, tore kivennäisvesi mineraalvesi koe katse, proov, eksam koettaa proovida, üritada kohta (= pian) varsti kohtelias viisakas koira koer koittaa (= yrittää) proovida, üritada kokeilla proovida, katsetada Kokkola (kaupungin nimi) Kokkola (linna nimi) koko (kokonainen) kogu, kõik, terve koko (suuruus) suurus, rõiva või jalanõu number kokoinen suurune kokous koosolek kolikko münt kollega kolleeg kolmanneksi (kolmas) kolmandaks kolmas kolmas kolmaskymmenes kolmekümnes
Rahvastiku tihedus Soome kesmine rahvastiku tihedus on 17,2 in/km 2. Võrdluseks on Venemaal vastav näitaja 8,5 in/km2, Norras 14 in/km2, Rootsis 20,1 in/km2 ja Eestis 29,7 in/km2. Suurem osa rahvast on kogunenud riigi lõuna- ja lääneosasse, kus on merele ligipääsu ja suurte sadamalinnade tõttu elatud juba sadu aastaid. Tänapäevalgi on seal Soome suurimad linnad Helsingi lõunaosas, Pori ja Turku edelaosas ning Vaasa ja Kokkola riigi lääneosas. Keskosas on asustustihedus mõõduka suurusega, kuid riigi põhjaosas on asustus väga hõre. See on põhjustatud valitsevast lähisarktilisest kliimast, mis teeb ilma külmaks ning kohati esineb ka polaaröö. Soolis-vanuseline koosseis (USA rahvaloenduste ametkond, rahvusvaheline andmebaas, 2006) Soomes on lapsi 23% (alla 15-aastased), tööealisi 61% (15-65 aastased) ja vanemaealisi 16% (üle
Alla 100 asulakoha. Teada asulakohti, mis jäävad põhja poole põhjapöörijoont (nt Lofootidelt; Tromsø lähistelt). Maaviljelus Rootsist leitud nõude külge jäänud odraterade jäljed. Lambad ja sead. Soome venekirveste kultuur (3200/25001100 eKr) Võis levida Soome Baltikumist. Pigem kultuurilaenud kui rahvastikusiire. Soome on üks väheseid, kus palju asulakohti. Asulad rannikust kaugemal. Levikupiir Viiburi, Tampere, Kokkola joonel, sellest põhja pool kasutati jätkuvalt asbestkeraamikat. Asulakohad Soomes suured. Asulad nõrgema kultuurkihiga kui kammkeraamika ajal. 17 Ka Soomes maeti maahaudadesse. Ookrit neis haudades seni leitud ei ole, ilmselt seda enam ei kasutatud. Panusteks kivikirved; savinõud sisaldasid ilmselt sööki või jooki. Silmaga kivikirved: kontinentaalne kirvetüüp on üleüldine kogu alal. Venekirveid Soomest leitud u 900
annaabi.ee 
