mullas ja puhastusseadmete aktiivmudas, kus nad lagundavad orgaanikat, ka fenoole ja teisi raskestilagundatavaid aineid. Perekond Arthrobacter · Tüüpliik A. globiformis. Esineb elutsükkel. Neid on nimetatud ka mullakokkideks (Vinogradski) ja mulla korünebakteriteks. · Arthrobacteri elutsükkel on järgmine: noore kultuuri ebaregulaarsed pulgakujulised rakud muutuvad vanas kultuuris kokoidseteks rakkudeks. Kui kasvutingimused on jälle soodsad, siis kokkidel ilmuvad väljakasved ja need "idanevad" pulkjateks ebakorrapärasteks rakkudeks. Esinevad ka V-kujulised figuurid. · Lagundavad herbitsiide. Neid leidub ka kalade ja molluskite pinnal, reovees, aktiivmudas. · On kirjeldatud ka Arthrobacteri kitinaasi tootev tüvi ja üritatud teda kasutada Fusariumi tõrjeks taimekaitses. Perekond Micrococcus · Graampos. kokid, kes paiknevad tetraadides ja ebaregulaarsetes kogumites. Tavaliselt liikumatud ja asporogeensed
4. Keeritsbakterid ehk spiroheedid · · Raku kuju tagab tugev rakukest. Kui bakterilt rakukest eemaldada, siis ta võtab isotoonilises lahuses kera kuju, sõltumata tema eelnevast kujust. · · Lisaks bakterite põhirühmadele on ka teisi kujusid: · Niitjad bakterid · Aktinomütseedid · Müksobakterid · Mükoplasmad · Punguvad ja jätketega bakterid · · Agregaat ehk kogum. Agregaate kirjeldatakse kokkidel ja batsillidel ja on näidatud ka spirillide agregeerumist ketiks. · · KOKKIDE AGREGAADID: Kui rakud pooldusid ühes tasapinnas, siis moodustuvad kaksikkokid ehk diplokokid ja ka ahelkokid ehk streptokokid Kui pooldumine toimub kahes teineteisega ristuvas tasapinnas, siis moodustuvad plaatjad agregaadid ja tetraadid ( kobarkokk ehk stafülokokk) Kui pooldumine toimub kolmes teineteisega ristuvas tasandis, siis moodustuvad kuupkokid ehk sartsiinid. ·
Arthrobacter Megasphaera Halococcus Veillonella Enterococcus Enterococcus faecium naha pinnal. Näha üksikuid ja jagunevaid rakke. Põhjustab haava- ja nahanakkusi. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Teatud juhtudel jäävad rakud pärast pooldumist kokku ja moodustavad agregaate ehk kogumeid. Agregatsioon on oluline diagnostiline geneetiliselt määratletud tunnus. Agregaate kirjeldatakse kõige rohkem kokkidel, aga neid esineb ka batsillidel ja hiljuti on näidatud ka spirillide agregeerumist ketiks. Agregatsioon vähendab eripinda ja on kasulik näiteks rakkude kuivamise takistamiseks. Naha pinnal on näiteks palju agregeerunud kokke (stafülokokid, mikrokokid). Naha pind on kuiv keskkond! Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Kokkide agregaadid Kui kokid poolduvad ühes tasapinnas ja moodustunud rakud jäävad kokku, siis moodustuvad agregaadid:
Seetõttu üritavad nad seda kaudselt suurendada, vähendades tsütoplasma aktiivset mahtu sisaldistega ja vakuoolidega. Bakteritel Beggiatoa, Thiomargarita ja Thioploca on rakkudes suured nitraadivakuoolid. o Õhukestel lamedatel ruutudel on väga suur eripind. Need bakterid hõljuvad soolase vee pinnal ja võtavad kogu pinnaga vastu valgusenergiat, et selle arvel ATPd sünteesida. Päikesepatarei. o Mida väiksem on bakter, seda suurem on tema eripind. o Kokkidel (kerabakteritel) on väiksem eripind kui teise kujuga sama ruumalaga bakteritel, nt pulkbakteritel. Seetõttu on nad vastupidavamad nt kuivusele ja osmootse rõhu muutustele keskkonnas. Agregaatidena kokkidel on veel väiksem eripind. Kokke on rohkesti mullas. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid o Suurimad spiroheedid on kuni 0,5 mm pikad. Rakk on keerdunud, nagu spirillidelgi, kuid peenem ja painduvam
7. Logaritmiline suremise faas. Faasis toimub surenemine üha kiiremini. 8. Suremise kiiruse aeglustumise faas. Bakterite arvu vähenemine aeglustub ja ellujäänud bakterid lähevad soikeseisundisse. Faasi lõpuks kõik hävivad. Bakterite paljunemise kiirus oleneb ka DNA ja ribosoomide sisaldusest, ka kasvutingimustest. Arengutsükli kulg sõltub veel ka organismide päritolust, nende kujust ja arengu korduvustest. Kõige lihtsam arengutsükkel on kokkidel. Nende rakk suureneb mahult ja seejärel pooldub. Pulgakujulistel eosteta bakteritel on arengutsükkel kokkidega sarnane. Kõigepealt rakud suurenevad ja seejärel jagunevad ristpooldumise teel tütarrakkudeks. 15. Mikroorganismide helendumine ja pigmentide moodustumine Helenduvate mikroobide hulka kuulub suur rühm füsioloogiliselt sarnaseid, kuid morfoloogiliselt erinevaid baktereid (kokid, kepikesed, vibrioonid)
Kokid- kerakujulised bakterid. Esinevad ühekaupa, kuid mõned liigid moodustavad ka püsivaid agregaate. Kokkide eelised ja puudused Väiksem eripind. Vastupidavamad kuivusele ja osmootse rõhu muutustele keskkonnas. Mullas, kus keskkonnatingimused on väga muutlikud (toitainete konstentratsioon mullalahuses muutub, muld kuivab sageli läbi jne.) on sageli rohkesti kokke. Kuna toitumisel liiguvad ained läbi raku pinna, siis on ainete transpordimahud kokkidel suhteliselt väikesed- aeglasem kasv. Ei ole head pinnale kleepuvad- tasase pinnaga vähe kokkupuutepinda. Seda võiks parandada lima eritamine rakkude pinnale. Ümarad bakterid ei ole nii head ujujad kui pulkbakterid kokkidel on harva vibureid. Teatud juhtudel jäävad rakud peale pooldumist kokku ja moodustavad agregaate e. kogumeid. Oluline diagnostiline geneetiliselt määratud tunnus. Agregaate moodustavad kõige enam kokid
Seetõttu on GN bakterid vähem tundlikud mürgistele ainetele. Sh aintibiotsidele. Mida väiksemate mõõtmetega bakter, seda suurem eripind. Väikeste mõõtmete tõttu on palju toitumispinda (suur eripind). Ülilihtsad organismid ei saakski olla väga suured, sest suurena nad ei toimiks: nad ei suudaks rakku varustada toitainetega ja aineid raku piires piisava kiirusega edasi toimetada. Eripind sõltub kujust: nt peenikestel pulkadel on see suurem kui sama läbimõõduga kokkidel. Väga suurtel bakteritel on probleeme sellega, et nende eripind väheneb liialt. Selle probleemi lahendamiseks vähendab rakk tsütoplasma aktiivset mahtu: 1) kogub rakku varuaine terakesi, 2) Suurtes rakkudes (Thioploca, Thiomargarita) on suuri nitraadivakuoole ja 3) nende rakumembraan on kurrutatud. väga suure eripinnaga on väike sale kõverdunud merebakter Pelagibacter ubique. Tema raku V=0,014µm3. Ta on ilmselt kõige arvukam ja edukam merebakter