kujusid. See võiks iseloomustada proteobakterite hõimkonna kirjusust. · Kuigi hõimkond on fenotüübiliselt hästi kirju, eristub ta ühtse rühmana 16SrRNA järjestuste alusel ja ka näiteks mõnede valkude (Hsp70) järjestuste alusel. · Proteobakterite hulgas on fototroofe, heterotroofe, kemolitoautotroofe, aeroobe ja anaeroobe. Morfoloogiliselt kuulub sinna lihtsa morfoloogiaga kokke ja pulki, aga ka punguvaid ja jätketega baktereid ning ka viljakehi moodustavaid vorme. · Alfa-, beeta- ja gammaproteobakterite klassid sisaldavad purpurbaktereid · Proteobakterite eellane võis olla fototroof. Proteobakterite delta- ja epsilonharus on fotosünteesivõime edasises evolutsioonis kaduma läinud Klass Alfaproteobakterid · Siia kuulub 6 seltsi: 1) Rhodospirillales 2) Rickettsiales 3) Rhodobacterales
20. Seente mitmekesisus. Kolm rühma ning näited. 9. Kuidas elavad bakterid üle ebasoodsaid keskkonnatingimusi? 21. Seeneraku ehitus ja talitlus. 10. Joonista bakteriraku ehitus. 22. Kuidas seened paljunevad? 11. Kuidas jaotatakse baktereid kuju alusel (joonista ja selgita)? 23. Seente tähtsus looduses (lagundajad, sümbiondid, parasiidid). 12. Kuidas jaotatakse kokke? 24. Seente tähtsus inimesele. 13. Bakterite suurus? Kas haigustekitajad bakterid on suuremad, kui 25. Mille poolest erinevad taime-, looma- ja seenerakk? ohutud bakterid? 26. Oska joonise järgi põhjendada millise rakuga on tegemist. 14. Mille poolest erinevad sterilisatsioon ja desinfitseerimine; aseptika ja antiseptika?
Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe Teatud juhtudel jäävad rakud pärast pooldumist kokku ja moodustavad agregaate ehk kogumeid. Agregatsioon on oluline diagnostiline geneetiliselt määratletud tunnus. Agregaate kirjeldatakse kõige rohkem kokkidel, aga neid esineb ka batsillidel ja hiljuti on näidatud ka spirillide agregeerumist ketiks. Agregatsioon vähendab eripinda ja on kasulik näiteks rakkude kuivamise takistamiseks. Naha pinnal on näiteks palju agregeerunud kokke (stafülokokid, mikrokokid). Naha pind on kuiv keskkond! Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. T Kokkide agregaadid Kui kokid poolduvad ühes tasapinnas ja moodustunud rakud jäävad kokku, siis moodustuvad agregaadid: kaksikkokid (diplokokid) ja ahelkokid (streptokokid). Diplococcus on kaksikkokk (diplokokk). Streptococcus (Diplococcus) pneumoniae on kaksikkokk. Agregaadi ümber ühine kapsel. Mikrobioloogia I. Bakterite kujurühmad 2011. Tiina Alamäe
hävitamist) peaks inimesed teadma, kes on nende vastasteks ja selleks avaneb neil hea võimalus lugedes järgnevat uurimustööd. Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Üks gramm mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes piimatilgas võib neid olla sadu tuhandeid. Bakterid erinevad üksteisest eeskätt elukeskkonna, samuti oma väliskuju poolest. Tuntakse kerapisikuid e. kokke, selliseid on näiteks Staphylococcus ja Streptococcus, sageli esinevad kokid ahelatena või kobarates. Tuberkuloosi tekitaja Mycobakterium on pulkpisikute e. nn. kepikeste esindaja. Teistest haigusi põhjustavatest bakteritest nimetagem veel kõhutüüfuse tekitajat Eberthella typhi`t ja koolera tekitajat Vibrio cholerae`d. Keerdunud rakuga baktereid nimetatakse spirillideks (Spirillum). Lisaks tuntakse veel, pikemate kepikeste kujulised batsille, komakujulised vibrioone ja
nii m oodi totaalselt kõiki baktereid hävitades, hävitatakse ka m eie sõbrad, kes saaks osade bakteritega ise hakkama. Bakterid elavad m ullas, vees ja õhus, kõikides elusates loo mades ja taimedes ning surnud organis mide jäänustes. Üks gra m m mulda sisaldab kuni miljard bakterit, ühes pii matilgas võib neid olla sadu tuhandeid. Bakterid erinevad üksteisest e eskätt elukeskkonna, samuti o ma väliskuju poolest. Tuntakse kerapisikuid ehk kokke, selliseid nagu Staphylococ cus ja Strptococ cus, sageli esinevad kokid ahelatena v õi kobaratena. Tuberkuloosi tekitaja Mycobakterium on pulkpisikute ehk niinim etatud kepikeste esindaja. Teistest haigusi põhjustavatest bakteritest nim etage m veel k õhutüüfuse tekitajat Eberthella typhi ´t ja koolera tekitajat Vibrio cholerae´d. Ke erdunud rakuga bakterid nim etatakse spirillideks (spirillum ). Lisaks tuntakse veel, pike mate kepikeste kujulised
(aktinobakterid), paljukujulised (pleomorfsed). Jätkedega bakterid. RAKUKUJUD JA NENDE EELISED NING PUUDUSED KESKKONDADES Kokid- kerakujulised bakterid. Esinevad ühekaupa, kuid mõned liigid moodustavad ka püsivaid agregaate. Kokkide eelised ja puudused Väiksem eripind. Vastupidavamad kuivusele ja osmootse rõhu muutustele keskkonnas. Mullas, kus keskkonnatingimused on väga muutlikud (toitainete konstentratsioon mullalahuses muutub, muld kuivab sageli läbi jne.) on sageli rohkesti kokke. Kuna toitumisel liiguvad ained läbi raku pinna, siis on ainete transpordimahud kokkidel suhteliselt väikesed- aeglasem kasv. Ei ole head pinnale kleepuvad- tasase pinnaga vähe kokkupuutepinda. Seda võiks parandada lima eritamine rakkude pinnale. Ümarad bakterid ei ole nii head ujujad kui pulkbakterid kokkidel on harva vibureid. Teatud juhtudel jäävad rakud peale pooldumist kokku ja moodustavad agregaate e. kogumeid. Oluline diagnostiline geneetiliselt määratud tunnus
Need bakterid hõljuvad soolase vee pinnal ja võtavad kogu pinnaga vastu valgusenergiat, et selle arvel ATPd sünteesida. Päikesepatarei. o Mida väiksem on bakter, seda suurem on tema eripind. o Kokkidel (kerabakteritel) on väiksem eripind kui teise kujuga sama ruumalaga bakteritel, nt pulkbakteritel. Seetõttu on nad vastupidavamad nt kuivusele ja osmootse rõhu muutustele keskkonnas. Agregaatidena kokkidel on veel väiksem eripind. Kokke on rohkesti mullas. Suurimad, suured ja väikseimad bakterid o Suurimad spiroheedid on kuni 0,5 mm pikad. Rakk on keerdunud, nagu spirillidelgi, kuid peenem ja painduvam. Srrued bakterid on niitjad bakterid, kelle niidi pikkus võib ulatuda 500 m-ni. Mõne tsüanobakteri niidi pikkus võib olla kni 12 mm. Üherakulistest bakteritest on ühed suuremad spirillid, Thiospirillum jenense ja Chromatium okeanii, kelle pikkus ulatub 50 m-ni. Ka
Vaatamata sellele on infektsioone põhjustavad ainult vähesed liigid, nende patogeenide seas on prototüüpne endogeenne anaeroob Bacteroides fragilis. B. fragilis on suuruselt ja kujult pleomorfne, sarnaneb Grami preparaadis segapopulatsioonile. Prevotella liigid on väga väiksed, Fusobacteriumid pikenenud. Üldised värvuvad G- anaeroobid Grami järgi halvasti. Bacteroides kasvab söötmel hästi, teised on aga nõudlikud, kultuuri peab tihti inkubeerima kauem kui 3 päeva. Anaeroobseid G- kokke isoleeritakse kliinilisest materjalist harva, esinevad kontaminantidena. Kui leitakse, siis Veillonellat. Bacteroidese sein on tüüpiline G-, mida ümbritseb polüsahhariidkihn. Rakuseina peamine komponent on LPS, Bacteroidese glükolipiidil on võrdlemisi väike endotoksiiniline aktiivsus, Fusobacteriumil, aeroobsetel G- pulkadel tugevam. Miks? Sest lipiid A on fosfaatimata, rasvhappeid on aminosahhariididega vähem seotud (pürogeenne mõju väheneb). Epidemioloogia.
annaabi.ee 
