eesmises osas nn "käed ". Toitumine Toituvad lofofoori ehk käsihaarmete abil. Enamik toidust saadakse veevoolu filtreerimisel. Käsijalgsete toit sisaldab fütoplanktonit, ränivetikaid, baktereid ja väiksemaid orgaanilisi osakesi. Ainevahetus on väga aeglane. Vajavad väga väikest toidukogust eluks Käsijalgseid jagatakse kahte gruppi : Puuduluksed käsijalgsed Kõige iseloomulikumaks tunnuseks on kojapoolmeid ühendava lukumehhanismi puudumine. Luksed käsijalgsed Kõige iseloomulikumaks tunnuseks on kojapoolmeid ühendav lukumehhanism Puuduluksed: Luksed: Arvukus ja levik: Käsijalgseid on ligikaudu 4000 perekonda. Meredes elab umbes 250 liiki. Kõik liigid elavad merevees ning asustavad mitmekesiseid alasid tõusumõõna vööndist kuni süvaookeanini. Suuremal määral leidub neid Sotimaa ja Kanada
Tigudel on spetsiaalne seedenõresid tootev nääre maks. Tigude veeringe on avatud, nende veri on sinakasroheline. Vere paneb liikuma süda. Hingamiselunditeks on lõpused(veetigudel) või kops(maismaa- ja osaliselt veetigudel). Teod on liitsugulised, nende organismis valmivad nii seemne- kui ka munarakud. Kojata teod on nälkjad. Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes. Karpidel puudub pea. Keha kaitseks moodustub kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapoolmeid saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Karbid filtreerivad toitu vees olevast hõljumist nad toituvad vetikatest ja väikestest loomakestest. Vesi koos toiduga pääseb kotta sisevooluava ja väljub kojast väljavooluava kaudu. Karbid on lahksugulised. Emaslooma mantliõõnes arenevad munast vastsed. Mageveekarpide vastsed ei suuda ujuda, vaid parasiteerivad kaladel. Karbid kasutavad toiduks hulgaliselt väikseid veeloomi ja vetikaid, ise on toiduks veeloomadele.
silmad ja 2 paari kombitsad; * avatud vereringe; * süda 2- osaline; * suus on hõõrel; * liitsugulised; * meeled kompimis- ja maitsmismeel; * seedenõresid tootev nääre maks; * hingavad kopsu või lõpustega; * toituvad taimedest. Karbid- * koda koosneb 2-st koolmest; * pea puudub; * jalg; * kombitsad ja silmad puuduvad; *elavad ainult vees; * lahksugulised; * hingavad lõpustega; * viljastumine vee abil; * avatud vereringe; * kojapoolmeid saab avada ja sulgeda sulgurlihaste abil; * toituvad hõljumist; * arenevad moondega. Peajalgsed- * elavad merevees; * hingavad lõpustega; * puudub koda; * jalg puudub, jala asemel kombitsad, mis paiknevad suu ümber; * tindinääre; * röövloomad; * muudavad kiiresti värvi; * hästi arenenud silmad ja närvisüsteem; * vereringe peaaegu suletud; * 3 südant; * lahksugulised; * kotikujulise kehaga; * seepial ja kalmaaril on 10, kaheksajalal 10 kombitsat; * suured silmad. 5
(Ivar Puura, 2006) Käsijalgsed jaotatakse tänapäeval kolme suurde rühma(alamhõimkonda): Lingulaadid, Kraniaadid ja Rünhonelliformid. Lingulaatide koda on kaltsiumfosfaadist(apatiidist) ja puudub lukustusmehhanism. Eesto fosforiidilasund on moodustunud lingulaatide fosfaatsete kodade kuhjetest. Kraniaatide koda on kaltsiidist(kaltsiumkarbonaadist) ja ka neil puudus lukustusmehhanism. Rünhonelliformide koda oli kaltsiitne ja kojapoolmeid ühendas nii öelda lukk. Väga mitmekesine käsijalgsete rühm ja sisaldab Eesti kõige sagedamini kohatavaid fossiile. (fossiilid.info) 8. Trilobiidid Trilobiidid on vanim lülijalgseterühm. Kõik olid mereloomad, kes elasid enamasti madalmeredes. Väiksemad trilobiidid olid head ujujad, suuremad trilobiidid elasid enamasti mere põhjas, jättes sinna roomamis- ja kaevamisjälgi.Nende kivistisi on teada Kambriumi ladestu algusest kuni Permi ladestu lõpuni
Elab soolases ja magedas vees, Eestis jõe ja järvekarp. Välisehitus: keha kaitseb koda, mis koosneb kahest poolmest, ohu korral tõmbab poolmed lihastega kokku, poolmeid ühendab elastne side ja tugevad lihased. Jalg on kompamiseks ja liikumiseks sest,pead pole, rõngad näitavad vanust, pole tundlaid, silmi pole Toit: aineosakesed, pisiorganismid Lahksugulised, enamik veekogu põhjas, liikumine pole oluline, sest vesi kannab toitu neile Meres olevad, lahti kinni kojapoolmeid lükates võivad kiiresti liikuda, vesi purskub välja Osadel mantli servas lihtsad silmad Pärl- kui mantli ja pärlmutterkihi vahel võõrkeha, siis hakkab karp pärlmutterkihte ümber selle ehitama, Euroopas ebapärlikarp, vajab puhast vett, Eestis vaid Pudisoo jões Peajalgsed: kalmaarid, seepjad, kaheksajalad Elavad meredes, kalmaaridel ja seepjatel on 10 kombitsat, millel iminapad Suur pea, koda taandarenenud, vaid õhuke plaat keha sees. Kõige
Koda limuste koha kattev ja kaitsev kõva lubiainest moodustis Mantel limustel koja all paiknev naha kurd, mis katab keha ja eritav koja moodustumiseks vajalikku lubiainet. Hõõrel arvukate kitiinhambakestega riivitaoline elund tigude suuõõnes toidu hankimiseks ja peenestamiseks. KARBID ON PEATA LIMUSED Karbid elavad nii mageveekogudes kui ka meredes Karpidel puudub pea. Keha kaitseks on neil kahe poolega, lukusideme abil ühendatud lubiainest koda. Kojapoolmeid saab loom avada ja sulgeda sulgurlihaste abil. Läbi karbi keha liigub pidevalt vesi, millest nad saavad hapniku ja filtreerivad toiduks hõljumit. Vesi kannab ära ka elutegevuse jäägid (kaka). Karbid on lahksugulised. Emaslooma mantliõõnes arenevad munast vastsed. Mageveekarpide vastsed parasiteerivad mõnda aega kaladel enne kui nad veekogu põhja laskuvad, kus nad karpideks arenevad.
sisse. Keeda neid väiksel tulel olenevalt suurusest 5-10 minutit, kuni karbid avanevad. Mitteavanenud karbid on riknenud ja need tuleb ära visata. · Keedetud karpe saab kasutada suppides, sega- või kalahautistes või siis eelroana. Austrid · Soojades meredes elav söödava merekarbi liik. · Neid molluskeid kaitseb kahest tugevast poolmest koosnev lubikoda, mis sõltuvalt liigist väga erineva kuju ja suurusega. Kojapoolmeid ühendavad selgmiselt elastsed sulgurlihased, mis võimaldavad molluskil karbipoolmeid avada ja sulgeda. · Kõige suurema kulinaarse väärtusega on auster karplased. · Jaapanis ja Ameerikas kuuluvad austrid mitmel pool rahva põhitoidu hulka. · Maailmas süüakse väga palju erinevaid austrisorte. 9
LIIKIDE ARV: 4300 PALJUNEMINE: suguline, suguta (pungumine) EHITUSE ERIPÄRAD: - kinnitunud - sool U-kujuline - toituvad filtreerides - ringe- ja hingamiselundid puuduvad ANATOOMIA JOONIS: 19 PILT: NÄIDE: limane tutlane PH käsijalgsed brachiopoda LEVIK: mereloomad LIIKIDE ARV: 335 PALJUNEMINE: suguline ja sugutu EHITUSE ERIPÄRAD: - pediikel, millega kinnitub pinnasele - karbipoolmed - kojapoolmeid katab seest mantel - lofofooriga filteerib veest toiduosakesi ERINEVUSED CL BIVALVIA vs PH BRACHIOPODA: Tunnus CL BIVALVIA PH BRACHIOPODA 20 ANATOOMIA JOONIS: PILT: PH pärgussid phoronida LEVIK: mere põhjasetetes LIIKIDE ARV: 20 PALJUNEMINE: suguline ja sugutu EHITUSE ERIPÄRAD: - ussikujulise bilateraalsümmeetrilised loomad - tavaliselt u 20cm
annaabi.ee 
