Tigude ehitus • Tüüpilise teo tunneme ära spiraalselt keerdunud koja järgi • Teo koda kaitseb teda röövlindude eest ja ohu korral tõmbab ta kiiresti pea ja jalad sinna varju • Lühikeste kombitsatega tigu kombib ja maitseb • Pikkade kombitsate tipus on teol silmad • Nälkjatel pole koda Pilt 2. Teo ehitus Karbid • Enamik karpe on paikse eluviisiga ja elavad nii soolastes kui magedates veekogudes • Ohu korral tõmbab karp kojapoolmed lihastega kokku • Karpidel puudub pea ja kõik sellega seotud elundid. • Koda filtreerib toidu veest • Keskmiselt on karbi pikkus 4cm Pilt 3. Auster Karpide ehitus • Karpide keha koosneb kahest poolmest ja neid hoiavad koos tugevad lihased • Karpidel puudub pea • Kompimiseks kasutavad karbid jalga • Neil puuduvad tundlad ja enamikul ka silmad Pilt 4. Karbi ehitus
EBAPÄRLIKARP Ehitus Karpidel on võime moodustada pärleid. Pärl tekib ainult juhul, kui karpi satub mingi võõrkeha. Tavaliselt on selleks liivatera. Karbielanik kaitseb ennast liivatera eest nii, et hakkab selle peale sadestama pärlmutrikihti. Täiskasvanud ebapärlikarbi kojapoolmed on paksud ja neerjakujulised. Nad võivad kasvada kuni 15 cm pikkuseks. Nad kuuluvad limuste hulka. Tumerohelisel või pruunikal taustal võib eristada aastarõngaid nagu puulgi. Mõnikord on neid 70 või 80. Liitrite kaupa endast külma vett läbi pumbates puhastavad nad hästi vett. Viie sentimeetri pikkune loomake jõuab tunnis kolm-neli liitrit endast läbi pumbata. Sobivas paigas konutavad sajad loomad tihedalt kõrvuti. Ebapärlikarp on lahksuguline kuid esineb ka liitsugulisi
MEREANNID Kaia Teder K112 Mereannid Mereannid on üldnimetus vesiviljeluses või looduslikult kasvanud mereorganismidele, keda inimene tarvitab toiduks. Kõige tähtsamad mereannid on kalad ja veeselgrootud. Liike Krabid Austrid Rannakarbid Vähid Kaheksajalg Krevetid Jms Austrid Kunstlikult hakati neid kasvatama juba 150 aastat eKr, austrikasvandused olid nii Vana-Hiina kui ka Vana-Rooma kultuuris. Paksud ebasümmeetrilised kojapoolmed Tuleb toidulauale madalatesse tuulevaiksetesse lahesoppidesse rajatud kasvandustest. Kvaliteetse karbi saamiseks kulub 7-8 aastat. Austritest tehakse austrikastet, mida kasutatakse sarnaselt sojakastmega wok- roogade maitsestamiseks Väärtuslikuks fosfori-, tsingi- ja joodiallikaks, vitamiinidest on olulisel kohal B12. Toorelt ehk elusalt süüakse ainult värskeid või jahutatud austreid. Sügavkülmutatud austreid tarvitatakse soojades toitudes.
Ei ole ka ühist arvamust selle liigi eluviisi suhtes. Pärast Neopilina avastamist, mis nagu uuesti elustas loomarühma, kes arvati olevat välja surnud juba väga ammusel geoloogilisel ajastul, leiti suurtes ookeanisügavustes ka teisi torbiklimuse klassi esindajaid. Kuid nad kõik on lähedased Neopilina`le ja liikide üldarv ulatub vaevalt üle viie. 11 KLASS: KARBID Karbid on eranditult vee-eluviisiga limused. Nende koda koosneb kahest poolmest, millede vahele jääb pehme keha. Kojapoolmed on omavahel seotud selgmiselt asetseva "lukuga". Karpidel puuduvad selgelt eristatav pea, lõuad ja teistele limustele väga iseloomulik hõõrel. Karpe on maailmas ligikaudu 25 000 liiki. Nende kehapikkus varieerub mõnest millimeetrist kuni 1,5 meetrini. Enamik karpe elab soolases vees ning vaid vähesed eelistavad elada mageveekogudes. Karbid moodustavad olulise osa põhjaloomastikust. Nad toituvad põhjalähedases vees hõljuvatest väikestest loomadest
• Pahalane sisserändaja hispaania teetigu (punakat värvi) , teeb kahju meie köögivilja põldudel. Nende levitamist tuleks vältida. Tulnud sisse lillepottide jmt. Karpe elab nii soolases kui magevees.nt jõekarp ja järvekarp. Karpide koda koosneb kahest poolmest, mida hoiavad koos elastne side ja tugevad lihased. Ohu korral tõmbab karp kojapoolmed lihastega kokku, rahulikus olekus on need avatud. Karpidel on ka jalg, aga pead neil pole. Neil pole tundlaid ega silmi. Kompimisel on tähtis nende jalg, hõõrel puudub. Karbid toituvad vees hõljuvatest aineosakestest ja pisiorganismidest, mida pole vaja peenestada. Täiskasvanud karbid elavad kas mingile pinnale kinnitunult või veekogu põhja kaevunult. Need, kes põhjas, saavad ka jala abil edasi liikuda.Neile pole liikumine oluline-
kindlustamisel. Selts: Rannakarbilised Mytilida Eesmine sulgurlihas ning karbihambad redutseerunud. Kehakuju on enam-vähem ümardunud. Paljud vormid on kinnitunud, kas ühe karbipoolmega täiesti substraadiga kokkukasvanud või kinnituvad büssuse niitide abil. Jalg enamasti redutseerunud. Merekarbid. Esindajad: söödav rannakarp Mytilus edulis. Selts: Pteriida Sellesse seltsi kuuluvad võrdlemisi erineva välimusega loomad. Karbihambad on neil enamasti hästi arenenud, kojapoolmed kumerad. Mõned rühmad asetsevad merepõhjal kupuga allapoole ja neil esineb sümbioos üherakuliste vetikatega. Esindajad: söödav südakarp Cerastoderma glaucum (Cardium edule). Selts: Jõekarbilised Unioniida Karbipoolmed ovaalse kujuga. Karbihambad enamasti esinevad. Paiknevad setetes kupp ülespoole. Lõpused laiad liistakukujulised. Esindajad: ebapärlikarp Margaritana margaritifera, jõekarp g. Unio, järvekarp g. Anodonta, tavaline rändkarp Dreissena polymorpha. Selts
annaabi.ee 
