Hüpikkonn Kuningas oli väga suur nalja austaja. Ta oli valinud ka kõik oma ministrid selle järgi, kes paremini nalja teeb. Kuningas oli ka väga tüse, nagu ka ta ministrid. Tema kojanarr, Hüpikonn oli lisaks narrile veel ka kääbus ja lombakas, mis muutis tema väärtuse kuninga silmis eriti kõrgeks. Nimi Hüpikkonn oli talle antud kuninga ja seitsme ministri poolt, kuna narr ei suutnud liikuda nagu tavalised inimesed, vaid liikus hüpeldes. Hüpikkonn ja tema sõbranna Trippetta,(ka kääbus, aga siiski väga proportsionaalne ja oivaline tantsija) oli kuningas saanud kaugelt maalt. Kuna kuningas teadsis, et Hüpikkonn, ei talu hästi alkoholi, sundis ta teda ikka jooma,
talupoja kuju loojana, lausa nii ehedana, et XX sajandi filmikunst on kasutanud tema maale ajastuautentsete kaadrite loomisel. Tuletagem meelde meilgi peaosalise rollis mänginud Lembit Ulfsaki tõttu populaarset filmi "Till Ulenspiegel": Bruegheli lumisel maastikul sumpavad kütid, üksteist talutavad pimedad ning kõrtsilaua taga pummeldavad talupojad lõid ajastu tausta. Pole ka imestada, sest hüüdnimede "talupoeg-Brueghel" ja "kojanarr-Brueghel" järgi tunti teda veel kaua pärast surma. Tema kaasaegsed imetlesid kunstniku loodustruudust: tollal tuntud teoreetik Karel van Mnader kiitis Brueghelit talupoegade karakterit esiletoovate koomiliste figuuride eest. Samas on teada, et Pieter Brueghel kuulus Antverpeni intellektuaalide seltskonda, töötas sofistikeeritud erakollektsionääride tellimusel, oli Philipp II ametlik geograaf, enamiku tema maale ostis
b klass 03.10.2010 Tallinn Ma kaisin vaatamas Sergei Prokofjevi ooperit *Armastus kolme apelsini vastu*. Ma vaatasin seda Rahvusooperis Estonias ja see toimus puhapaeval, 26. septembril 2010 kell 17.00. Osades olid8 Kuningas, valjamoeldud kuningriigi valitseja Priit Volmer Prints, tema poeg Andres Koster Clarice, printsess, kuninga vennatutar Teele Joks Leandro, peaminister Jassi Zahharov Truffaldino, kojanarr Aleksander Arder Pantalone, oukondlane, kuninga usaldusalune Rauno Elp Celio, maag, kes soosib kuningat Vaino Puura Fata Morgana, noid, kes soosib Leandrot Heli Veskus Kokatar Mart Laur Printsessid apelsinide sees Linetta Maire Haava Nicoletta Valentina Taluma Ninetta Angelika Mikk Farfarello, saatan Aare Saal Smeraldina, mauritar, Fata Morgana ori Riina Airenne Tseremooniameister Aivar Kaseste
suure rõõmuga, et ta teab ühte sellist naist. Narr teeb noormehega diili, et see üritus jääb nende vahele, ta saab kuningalt pitseri ning mehed ja toob ise isiklikult selle naise kuningale ning vastutasuks annab narr oma koha noorteenerile. Tuleb toatüdruk. (Narr lahkub, toatüdruk tahab temale järgneda.) Noorteener palub tüdrukult suudlust. Naine on sellele vastu, kuna kardab, et kui annab poisile näpu, võtab tema terve käe. Mees meelitab naist, lubades, et temast saab peagi kojanarr, mille peale langeb neiu andumusega mehe käte vahele. Mees viib naise oma plaaniga kurssi. Naisele ei meeldi see plaan, kuna jutu all oleva naisega on noorteenril endalgi sahkerdamist olnud, kuid mees lubab, et armastab nüüd vaid teda (Klaarat). Naine on ekstaasis. (Suudleb meest ja põgeneb uksest. Eesriie.) Teine vaatus (Õhtul mägedes. Kaljuseina varjul on onn, mille taga mäed tõusevad hari-harjalt kuni lumiste
toredasti. Voodilinad ja tekid pidid olema punast värvi, pesukausid, veekannud ja teised tarberiistad kas kullast või hõbedast. Istukilolekut peeti loomulikumaks sünnitusasendiks kui lamamist ja selleks kasutati erilisi sünnitustoole. Tulevasele emale oli seltsiks hulk teisi naisi. Lapse võttis vastu ämmaemand ja andis kohe üle ammele. Mõnikord kutsuti väituste ajal naist lõbustama lauljad, tantsijad või eunuhhist kojanarr. Sündmust peeti pigem pidulikuks talituseks kui raskeks katsumuseks. Kogu haarem säras igat värvi tuledes, selle asukad askeldasid ringi, valmistudes nädal aega kestvaks sünnipäevapeoks. Eunuhhid Ajaloost on teada mitut eri tüüpi eunuhhe: on sünnipäraseid eunuhhe, on neid, keda on kastreerinud teised mehed, ja neid, kes on vabatahtlikult valinud kastreerimise, et säilitada kõlbeline puhtus. Juutide-kristlane arusaam kasinusest ja naistest kui suurimast takistusest selleni
volikirjad, te saatke Hamletit. HAMLET: Hästi. KUNINGAS: Just nii, kui meie sihte mõistaksid. HAMLET: Tean keerubit, kes näeb neid läbi. Nii - siis Inglismaale! Hüvasti, mu kallis ema. KUNINGAS: Su armastav isa, Hamlet. HAMLET: Mu ema. Isa ja ema on mees ja naine, mees ja naine on üks liha; seega - mu ema. Inglismaale siis! II VAATUS 13. stseen Kuninga pidulaud. Õukond istub ümber laua, laua peal tantsib kojanarr. Kõik on lõbusas tujus. Tuleb Ophelia. OPHELIA: Olla või mitte olla - see on küsimus. KUNINGANNA: Mis on, Ophelia? OPHELIA: Mis siis on ilsam: kas taluda kõik truult, mis sõge saatus ette paiskab, või tõsta mässu, et see hädaorg kord lõpeks? Surra - jääda magama, muud midagi - ehk unes ununeb
annaabi.ee 
