9. Tallinna Toomkirikus asuvad... Üle 100 aadliku ja vapi. Aadlike matusepaigad olid põranda all ja paigaldati kirikusse. Tallinna Toomkirik oli Eestimaa Rüütelkonna ja Toompea Maarja gildi liikmete matmispaik. Sinna maeti näiteks: * Johannes Rekeling (suri 1401)- Tallinna piiskop a13901403 * Karl Henriksson Horn (u. 15501601) - Rootsi väejuht * Lars Persson (surnud 1667) - Kuninglik kirjutaja Tallinna linnuses * Karl von Wrangell (16771758) - Koila, Kohatu, Kirna ja Kirdalu mõisnik, kapten, Eestimaa maanõunik 10. Tee kokkuvõte, millised klassitsistlikud elemendid olid kasutusel arhitektuuris. Klassitsistlik arhitektuur levis kogu Euroopas ja väljaspool selle piiregi. Kõige tavalisemad ehitised olid sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega, fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge - seal eendus sammastik, mida ülal kroonis kolmnurkne viil. Selliseid hooneid kerkis igas vähegi suuremas linnas
Pedja jõgi Muud nimed: Avanduse jõgi (lähtest kuni Onga jõe suubumiseni), Pede jõgi (Põltsamaa jõega ühinemiskohast kuni Emajõkke suubumiseni). Pedja jõgi on Emajõkke suubuv veerohkeim ja üks pikemaid lisajõgesid. Valdav enamik jõest paikneb Jõgevamaal, algusosa Lääne-Virumaal, alamjooksu alumine osa on Viljandimaa ja Tartumaa piiriks. Lisajõed: Padu peakraav, Karaski oja, Salla jõgi, Mõra oja, Koila peakraav, Rohe peakraav, Onga jõgi, Kurgoja, Kaave jõgi, Pikknurme jõgi, Umbusi jõgi ja Põltsamaa jõgi. Pedja on pikkuselt neljas jõgi Eestis. See saab alguse Pandivere kõrgustiku lõunanõlval, Simuna allikast ja suubub Emajõkke 93 km kaugusel suudmest. Enamik ülemjooksust asub Alutaguse madalikul, keskjooks suures osas Vooremaal, ning alamjooks Võrtsjärve nõos. Algpunkt asub Simuna aleviku lääneservas asuvas Katku allikas. Pedja jõe kogupikkus on 122 km ja valgala on
Linnaaluse küla Keblaste Taramägi – Pärnumaa Keedika linnus Kihelkonna maalinn Kirumpä linnus Kiviloo linnus Kivivare linnamägi Kloodi Pahnimägi – Rakvere vald Kongla linnamägi - Viru-Nigula vald Kuigatsi linnamägi Kullamaa linnus ehk Rohumägi – Lääne maakond Kureküla linnamägi – Põlva maakond Räpina vald Kurese ringvall-linnus - Pärnu maakond Kurista linnamägi Kuusalu linnamägi ehk Kuusalu Pajulinn – Harju maakond Kuusalu vald Koila linnamägi Konuvere linnus – Rapla maakond Märjamaa vald Kärla Lihulinn ehk Kärla linnus – Saare maakond Kärla vald Kõrista linnamägi - Põlva maakond Leole linnus – Sakala Lihnutsi kants – Lihula Lihula linnus Lihulinna maalinn Lindanisa linnus Linnuse maalinn – Lääne maakond – Hanila vald – Linnuse küla Lipa linnus – Rapla maakond Lohu II linnus Lohu Jaanilinn Luhte linnamägi Lõhavere linnamägi Lõimemägi linnamägi – Pärnumaa Lähte Palalinn
Mitmesuguseid toiduaineid viidi sinna. Ja kõik inimesed viisivad, kel oli midagi palumist. Kes selle ohvri ära sõi või pruukis, seda ma ei tia. Aga iiekivile viidi pärgasid, paelu ja ka pearätikuid ja ohvrikivile viidi seda, mis süüa kõlbas. Ohvrikivisid oli iga küla läheduses ehk koplis, aga iiekivisid põld mujal kui iies. Allikad. Tihti asub hiies või selle läheduses allikas või allikad. Vahel oja. Rakvere Nurme ja Mahu Koila küla hiiest polegi jäänud muud kui Hiieallikas. Kui allikat pole, on mõnes hiies selle asemel kaev. Kujud. Sarnaselt hõimurahvastega on maarahvalgi pühapaikades seisnud jumalate kujud. Seda mainib juba Henriku "Liivimaa kroonika", kus kõneldakse, kuidas preester Theodorich raiunud arvatavalt Ebavere mäel maha meie jumalate kujud ja näod. Mahu kihelkonna Männiku küla juures asub üsna mere ligidal Hiie lepik. Seal
1262 üritasid veneased sõjakäigu Trtu alla, orduväe lähenedes nad lahkusid 1263 tungis samogiitide väepealik(Leedu mõjukas ees, Sks ordu innnukas vastane) kaugele läbi Ordu valduste, jõudes Läänemaale ja põletas maha Vana-Pärnu. Pärast Mindaugase hukkumist ja Nevski surma 1263 said sakslased mõneks ajaks hinge tõmmata > püüti kindlustada võimu pärismaalaste üle > Stensby lpngu vastaselt ehitati 1265 Paide linnus. 1268 tungib suur vene sõjavägi Põ-Eestisse, kus Koila jõe juures Virumaal saavad venelased lüüa. 1268 juunis tungib om Liivim ühendatud sõjajõududega Vene alale, kus põletatakse Ibroska, Pihkvat ei suudeta vallutada. Koloniaalvõimude hulgas pol eriteguriks ka linnad, eeskätt suuremad, eriti Riia-kartus oma pol autonoomia pärast ja teravnev kaub võistlus viisid ta Orduga peagi vastuollu. Riia 1.pp Albert Suerbeeri (1253-1273) ajal hakkasid vastuolud teravalt avalduma Ordu ja piiskopliku
Algas karistussalkade tegevus Eestis, mille liikmete üldarv regioonis ulatus 19 000 meheni. 19. detsembri hommikul ründas karistussalk koos mõisnikest omakaitsega Läänemaal Velisel "mustasaja" vastu väljaastumiseks kogunenud Vigala ja Velise talumehi, kellest 5 said kohapeal surma ja 10 raskesti haavata 24. detsembril 1905 saabus Kroonlinnast karistuspataljon Hans William von Ferseni juhtimisel, pataljoni esimene salk peatus Koila mõisas, teine aga Valtu mõisas. Kohalikelt ametnikelt laekunud andmete alusel saadeti Valtu naabermõisa kinni pidama kohalikku rahutuste organisaatorit ja agitaatorit Mart Laurimani, viimase kinnipidamisel tema ja ta kaaslaste vastuhakul toimunud tulevahetuses hukkus 8 talupoega ja sai haavata 1 sõjaväelane[7]. Koeru vallas, Vaali külas, arreteerisid karistussalklased pärast Palso talule avatud püssituld, mis
95076324.671118 80623 Raikküla vald 80638 7000195-1Koikse 58.95073024.671397 80638 Raikküla vald 26152 7000197-1Koikse tee 58.86119424.788388 26152 Raikküla vald 28923 7000196-1Koikse tee 58.86137524.788456 28923 Raikküla vald 32166 5900257-1Koila 59.46548526.735648 32166 Viru-Nigula vald 121995 5900259-1Koila 58.92925126.379287 121995 Rakke vald 32164 5900258-1Koila 59.46554426.735411 32164 Viru-Nigula vald 139737 Koila 59.46395726.719702 139737 Viru-Nigula vald 32165 5900256-1Koila 58.92915626.379332 32165 Rakke vald 127080 24508-1 Koila tee 59.46751225.146160 127080 Jõelähtme vald 29003 7400261-1Koimla 58.22074222.111371 29003 Lääne-Saare vald 29004 7400260-1Koimla 58.22055022.111145 29004 Lääne-Saare vald 29005 7400263-1Koimla teer58.22656022.120256 29005 Lääne-Saare vald 29327 7400262-1Koimla teer58.22673322
annaabi.ee 
