3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega? Nt kahju hüvitamine § 1044 lg 3, nt arsti vastutus, kus rikkunud lepingulist kohustust ja teisalt pannud toime ka delikti. Samasugune valikuõigus ka kutseõiguse kaasuste puhul. Nt A müüb B-le koera. A tahab B-lt koera tagasi. Suhte puhul saame eristada ML ehk kohustustehingut ja AÕL ehk käsutustehingut (mida on kaks). Kui mõlemad tehingud on tühised (Kot ja Kät), on A-l kaks varianti: AÕ-lik vindikatsiooninõue või alusetu rikastumise nõue § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 l 1. Vindikatshagi puhul peab A suutma ära tõendada oma omandiõiguse. ARN puhul sellist kohustust ei ole, seal piisab sellest, et A näitab, et andis B-le koera üle, st tegi soorituse. Mis saab kui A tühistab ML olulise eksimuse tõttu, st Kot on tühine. Kas siis samamoodi valikuõigus
lepingusuhte tekkimist, kuid ka kompromissileping, võlatunnistus pärast võlasuhte tekkimist. Võimalik on nõudest loobuda või seda loovutada, võimalik on ka lepinguvälisest võlasuhtest tuleneva kohustusega ühineda või seda üle võtta. 3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega? A müüb B-le koera. Selle lepingu raames saame eristada kohustustehingut ja käsutustehingut. Kui mõlemad tehingud on tühised, mis alusel saab A oma koera tagasi? Alusetu rikastumine või vindikatsioonihagi. Soovitatav on kasutada alusetu rikastumise nõuet, sest siis ei pea tõendama omandiõigust, vaid ainult valduse üleandmist B-le. Vindikatsioonihagi puhul on see vajalik. Mida teha siis, kui käsutustehing kehtib, aga kohustustehing on tühine? Kas siis on õiguslik olukord sama? Kui käsutustehing on kehtiv, siis tähendab see seda, et B on jätkuvalt
Reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing (põhjuseks abstraktsele tehingule). Lahutamisprintsiip ja abstraktsiooniprintsiip tuleb arvesse võtta käsutus- ja kohustustehingu juures: Lahutamisprintsiip tähendabki seda, et tuleb eristada kahte tehingut TsÜS § 6 lg 3 õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga ehk käsutustehinguga. Abstraktsiooniprintsiip tuleneb TsÜS § 6 lg 4, mille kohaselt kohustustehingu kehtivus ei mõjuta käsutustehingu kehtivust. Kohustustehingut nimetatakse ka kausaaltehinguks, sest see tingib mingite asjade kulgemise, see sisaldab põhjust käsutustehinguks. Käsutustehing on abstraktne, see ongi see üleandmise akt ise. TsÜS §6. Õigusjärglus (3) Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. (4) Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. 6.2
Reeglina kohustustehing ongi kausaaltehing (põhjuseks abstraktsele tehingule). Lahutamisprintsiip ja abstraktsiooniprintsiip tuleb arvesse võtta käsutus- ja kohustustehingu juures: Lahutamisprintsiip tähendabki seda, et tuleb eristada kahte tehingut TsÜS § 6 lg 3 – õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga ehk käsutustehinguga. Abstraktsiooniprintsiip tuleneb TsÜS § 6 lg 4, mille kohaselt kohustustehingu kehtivus ei mõjuta käsutustehingu kehtivust. Kohustustehingut nimetatakse ka kausaaltehinguks, sest see tingib mingite asjade kulgemise, see sisaldab põhjust käsutustehinguks. Käsutustehing on abstraktne, see ongi see üleandmise akt ise. TsÜS §6. Õigusjärglus (3) Õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga (käsutustehing). Iga õigus ja kohustus tuleb eraldi üle anda, kui seadusest ei tulene teisiti. (4) Käsutustehingu kehtivus ei sõltu õiguse ja kohustuse üleandmiseks kohustava tehingu kehtivusest. 6.2
Oluline on kontrollida keelunormi eesmärki (nt ÄS § 306 lg 2 ega alaealisele alkoholimüügi keelu rikkumine ei too kaasa rikkuva tehingu tühisust (võib tuua kaasa muu tagajärje); Kohtu või ametniku käsutuskeeldu rikkuva käsutustehingu tühisus (TsÜS § 88) Võib sisaldada nii eseme võõrandamise kui ka piiratud asjaõigustega koormamise piiranguid (reeglina ei eelda kehtivuseks kande tegemist vastavasse registrisse). Mõjutab vaid käsutustehingut, mitte kohustustehingut (kahju nõuded jäävad alles). Eristada tuleb: a) Kohtulikke käsutuskeelde, nt hagi tagamise abinõuna käsutamise keelumärge (TsMS § 377 -391), vara arestimine; b) Täite- ja pankrotimenetluses antavaid käsutuskeelde (keelumärked vararegistris, nt TMS § 64; PankrS § 20 lg 1. c) Muude ametiisikute käsutuskeelud (maksuhaldur) Erinev on aga tehingulise käsutuskeelu tagajärg (TsÜS § 76). Hõljumisajal tehtava käsutustehingu kehtivus (TsÜS § 106 lg 2)
Lahutamisprintsiip ja abstraktsiooniprintsiip tuleb arvesse võtta käsutus- ja kohustustehingu juures: Lahutamisprintsiip tähendabki seda, et tuleb eristada kahte tehingut TsÜS § 6 lg 3 õigused ja kohustused antakse üle üleandmise tehinguga ehk käsutustehinguga. Abstraktsiooniprintsiip tuleneb TsÜS § 6 lg 4, mille kohaselt kohustustehingu kehtivus ei mõjuta käsutustehingu kehtivust. Kohustustehingut nimetatakse ka kausaaltehinguks, sest see tingib mingite asjade kulgemise, see sisaldab põhjust käsutustehinguks. Käsutustehing on abstraktne, see ongi see üleandmise akt ise. 6.2 Tahteavaldus ja selle liigid. Tahe Iga tehingu aluseks on mingi tahe mingisugune õiguslik tagajärg saavutada. Tahe on subjektiivne soov saavutada mingi õiguslik tagajärg. Tahe peab olema väljendatud tahteavaldus, tahte olemasolust lihtsalt ei piisa
annaabi.ee 
