22. Mis on abstraktsioonipõhimõtte sisuks? Abstraktsioonipõhimõttest tulenevalt kehtib asjaõiguskokkulepe sõltumatult kohustustehingu olemasolust või kehtivusest. Abstraktsioonipõhimõte teenib asjaõigusliku määratluse selgust ja kaitseb õiguskäivet sellega, et kausaaltehingu puudused ei puuduta tehingulist omandamist kolmanda isiku poolt. Saksa tsiviilõigus lähtub abstraktsioonipõhimõttest, mille kohaselt käsutustehing on abstraktne, olles kohustustehingust õiguslikult eraldatud. 23. Mis on tahteavalduse koostisosadeks? on tähtis mitte paljas tahe, vaid selle tahte avaldamine, mis peab õiguslikus toimingus aset leidma. Seega koosneb tahteavaldus kahest elemendist: _isiku poolt kujundatud ja teatud õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahtest; _ selle tahte avaldamisest vastuvõtjale. 24. Milliseid tahteavaldusi eristatakse avaldamise viisi alusel? Tahteavalduse tegemisel eristatakse tahteavaldust, mis on: _ suunatud kindlale isikule;
22. Mis on abstraktsioonipõhimõtte sisuks? Abstraktsioonipõhimõttest tulenevalt kehtib asjaõiguskokkulepe sõltumatult kohustustehingu olemasolust või kehtivusest. Abstraktsioonipõhimõte teenib asjaõigusliku määratluse selgust ja kaitseb õiguskäivet sellega, et kausaaltehingu puudused ei puuduta tehingulist omandamist kolmanda isiku poolt. Saksa tsiviilõigus lähtub abstraktsioonipõhimõttest, mille kohaselt käsutustehing on abstraktne, olles kohustustehingust õiguslikult eraldatud. 23. Mis on tahteavalduse koostisosadeks? on tähtis mitte paljas tahe, vaid selle tahte avaldamine, mis peab õiguslikus toimingus aset leidma. Seega koosneb tahteavaldus kahest elemendist: _isiku poolt kujundatud ja teatud õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahtest; _ selle tahte avaldamisest vastuvõtjale. 24. Milliseid tahteavaldusi eristatakse avaldamise viisi alusel? Tahteavalduse tegemisel eristatakse tahteavaldust, mis on: _ suunatud kindlale isikule;
osad (vt VÕS § 74 lg 2). Sama peab tegema ka võlgnikult kohustuse täitmise vastu võtnud solidaarvõlausaldaja (vt VÕS § 75 lg 1). 91. Kuidas toimub nõude üleminek ühelt võlausaldajalt teisele? Nõude loovutamiseks nimetatakse nõude ülekandmist lepingu alusel ühelt võlausaldajalt teisele. Võlgniku nõusolekut loovutamiseks ei ole vaja (vt VÕS § 164 lg 1). Nõude loovutamine on käsutustehing, millega täidetakse selle aluseks olnud kohustustehingust tulenev täitmiskohustus. Nõude loovutamise eeldusteks on: _ kehtiva loovutamislepingu sõlmimine; _ loovutatava nõude olemasolu. 92. Kuidas seadus kaitseb võlgnikku nõude ülemineku korral? Nõude loovutamine toimub sõltumata võlgniku tahtest. Võlgniku kaitse tagatakse eelkõige temale kuuluvate vastuväidetega uue võlausaldaja vastu ja võimalusega kasutada ka uue võlausaldaja vastu senise võlausaldaja vastu suunatud vastuväiteid (vt VÕS § 171 lg 1)
V: 30-ga. (Kui kaks sätet reguleerivad sama olukorda, siis kohaldame erisätet. Analoogia puhul kohaldame lähedast sätet. Kui seda ka pole, siis kohaldame õiguse üldist mõtet.) Analoogia kui säte puudub, siis tõlgendatakse lähima tõlgendus meetodi alusel. Abstraktsiooni printsiip võlaõiguse ja asjaõiguse eristamine (kohustus- ja käsutustehingu õiguslik eristamine). Abstraktsiooniprintsiip koos lahutamispõhimõttega - asjaõiguslik leping on sõltumatu kohustustehingust. Asjaõiguslik leping võib jääda kehtima isegi siis kui kohustustehing osutub kehtetuks. (Võlaõiguslik ja asjaõiguslik tuleb tuleb hoida lahus. Tuleb vaadata eraldi, muidu tuleb kaasust lahendades vale vastus.) Omandiõiguse üleminek uus omanik (nt pärandus, ost, kink, vahetus). Käsutustehing reguleerib omandi üleminekut. Kohustav tehing reguleerib muid tingimusi (hind, kvaliteet, tähtaeg, jne). Ühe tehingu kehtivus ei mõjuta teise tehingu kehtivust.
rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestatakse seaduses ja põhjaveele. Kinnisasja tehinguline omandamine AÕS kohaselt on kinnisasja omandamise aluseks tsiviiläibes vastav (alus)tehind (võlaõigusleping), mis peab olema notariaalselt tõestatud. Kinnisomandi ülekandmiseks (samuti kinnisasja koormamiseks piiratud asjaõiguseg) aga ei piisa ainult kohustustehingust, vaja on (AÕS § 641): - võõrandaja ja omandaja kokkulepet ülekandmise (või koormamise) kohta (asjaõiguskokkulepe), mis peab olema notariaalselt tõestatud ning - kannet kinnistusraamatus. Kande tegemiseks kinnistusraamatusse on vaja: - kinnistamisavaldust - vormikohast käsutustehingut ja vajalikke nõusolekuid. Kinnistamisavalduseks on ühepoolne avaldus, milles on väljendatud soov kande tegemiseks kinnistusraamatusse. Kinnistamisavaldus võib sisalduda ka asjaõiguskokkuleppes.
annaabi.ee 
