või vastupidi leebem võrreldes teistega. (võrreldes teistega rohkem tööandja; võrreldes teistega soodsamalt eksport ja käibemaks 0%) * maksude arvestuses tuleb lähtuda RPseadusest, mis nõuab maksude arvestust tekkepõhiselt. * maksuseadused võivad nõuda maksude arvestust ka kassapõhiselt, seega tekib maksuarvestuses 2x arvestus sõltuvalt, millised seadused arvestust reguleerivad. * maksusüsteemi kuuluvad maksuhaldurid, -kohustuslased ja nendevahelised suhted, mida reguleeritakse maksuseadustega. Hästi toimiva maksusüsteemi tunnused on: 1. majanduslik efektiivsus maksusüsteem ei takista majandusteguri optimaalset paiknemist ega takista majanduse aktiivsust. 1 2. lihtne administreerimine maksusid peab olema võimalikult lihtne arvestada, deklareerida ja üle kanda
Korduskasutuse puhul kasutatakse materjali või esemeid samaks otstarbeks uuesti, taaskasutuse puhul töödeltakse ümber. Taaskasutuse näideteks metalli kogumine, üles sulatamine ning uuesti kasutamine. Korduvkasutatakse näiteks klaastaarat. Eestis taaskasutati aastatel 2006-2010 keskmiselt 33% tekkinud jäätmetest, reaalsuses taaskasutati kindlasti rohkem, sest andmetest jäävad välja jäätmed, mida taaskasutavad ettevõtjad ja eraisikus, kes ei ole jäätmearuandluse kohustuslased. Biolagunevatest jäätmetest loomsed jäätmed, puidujäätmed ja ning reoveesetted, taaskasutatakse ligi 80% Kokkuvõte Maailmal on veel palju arenguruumi jäätmete alal, kuigi võib öelda, et areng on olnud märkimisväärne. Jäätmete kasvav hulk ja reostus on aina suurenev probleem ja puudutab kõiki inimesi. Me kõik jagame seda planeeti ning me kõik tekitame jäätmeid. See, kuidas me oma tekkiva saastaga ümber käime mõjutab otse meid ja meie elukeskkonda. Oluline on
* tulumaksuseadus- tulumaksu tuleb arvestada, üle kanda, deklareerida töötasu väljamaksmise kuule järgneva kuu 10-ks kuupäevaks. 1 Hästi toimiva maksusüsteemi tunnused on: Riigi maksusüsteemi moodustavad kehtivad riiklikud ja kohalikud maksud ning nendes tekkivad maksusuhted. Maksusüsteemi kuuluvad maksuhaldurid, -kohustuslased ja nendevahelised suhted, mida reguleeritakse maksuseadustega. Igas riigis kujuneb välja oma maksusüsteem, sageli tahetakse anda sellele hinnang, kas hea või halb, kriteeriumid, mille põhjal hinnatakse: 1. majanduslik efektiivsus maksusüsteem ei tohi takistada majandusteguri optimaalset paiknemist ega takista majanduse aktiivsust, pärssida majanduslikku mõtlemist. 2. lihtne administreerimine maksusid peab olema võimalikult lihtne arvestada,
o Maamaks Müügimaks o Hasartmängumaks Teede ja tänavate sulgemise maks o Käibemaks Mootorsõidukite maks o Tollimaks Loomapidamismaks o Aktsiisid Lõbustusmaks o Raskeveokimaks Parkimistasu o o Tulumaks · Tulumaksu kohustuslased: Residendid: füüsilised isikud; FIEd ja juriidilised isikud Mitteresidendid: füüsilised ja juriidilised isikud · Maksumäär: Füüsilised isikud 21% Juriidilised isikud 21/79 o Töötasu maksustamine o 1) Palgast peetakse kinni · Tulumaks 21% (maksuvaba tulu 144 eurot/kuu e 2250 kr/kuus) · Töötuskindlustusmaks 2,8% · Kohustusliku kogumispensioni makse 2% o 2) Tööandja maksab:
Kaupade, toorme ja materjalide soetusmaksumusse lülitatakse nende maksumusele lisaks kõik väljaminekud, mis on vaja teha nimetatud sihipärase kasutusele võtmiseni [26: 67]. Soetusmaksumus koosneb ostuhinnast ja soetamisega seotud veokuludest, mis on vajalikud, et varud saaks viia nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Käibemaksu lülitavad kauba, toorme ja materjalide soetushinda ainult need ettevõtted, kes ei ole käibemaksu kohustuslased [11: 19]. Kõige problemaatilisem on ettevõttes ära määrata, missugused kulutused ja missugustel alustel lisatakse varude soetusmaksumusse. Kindlasti ei lülitata varude soetusmaksumusse alljärgenvaid kulutusi, mida tuleb kajastada perioodikuluna: · tootmiskaod (normaalsest suuremad); · laokulud, v.a juhul, kui need on vältimatud tootmisprotsessi käigus; · mittetootmislikud üldkulud (näiteks valmistoodangu ladustamiskulud,
annaabi.ee 
