VÕS § 61 Osavõlg saab tekkida ainult jagatava kohustuse täitmisel. Hinnates täitmise jagatavust, tuleb silmas pidada, et täitmise jagamisel ei tohi täitmise väärtus tervikuna väheneda. Osavõlasuhtes (osavõlgnikud) on mitmest võlgnikust kohustatud igaüks täitma ainult temale lasuva osa. Kui seaduses või lepingus ei ole osade suurust kindlaks määratud, loetakse seaduse järgi kõigi võlgnike osad võrdseks. Iga võlgnik, kes on oma osa täitnud vabaneb kohustisest, st kohustis tema ja võlausaldaja vahel lõppeb. Teiste võlgnike võlaosade eest osakohustise puhul ta aga ei vastuta. Kui ta on eksikombel võlausaldajale rohkem maksnud, kui tema osa, võib ta selle rohkem makstu tagasi nõuda, sest tegu on osakohustisega. Näiteks korteriomanikest võlgnikud kes ei maksa kommunaalmakseid on sellisel juhul osavõlgnikud siis ei saa tarnija võlgnikuks mitteolevatelt korteriomanikelt võlga välja nõuda.
loodetakse tulevikus majanduslikku kasu saada • Kohustis – hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek • Omakapital – jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist • Kulu – on majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustisest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb (välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed) • Tulu – on majandusliku kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed) • Kasum/kahjum – summa, mis saadakse kulude lahutamisel tuludest (kui kulud ületavad tulusid, on tulemuseks kahjum)
see toob tulevikus kasu ja tal on väärtus, mida saab rahas mõõta. (Nt riided, mis pole moes.) Kohustis hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek Omakapital jääkosalus ettevõtte varas pärast kõigi kohustiste mahaarvamist Kulu on majandusliku kasu selline vähenemine aruandeperioodil, millega kaasneb varaobjektide väljaminek või ammendumine või kohustisest tingitud kahju, mille tulemusena omakapital väheneb (välja arvatud omanikele tehtavad väljamaksed). Kajastatakse kasumiaruandes, kui vara vähenemisega seonduv majandusliku kasu tulevane vähenemine on aste leidnud ja seda on võimalik mõõta. Tulu on majandusliku kasu selline suurenemine aruandeperioodil, millega kaasneb vara sissetulek või kohustise vähenemine, mille tulemusena omakapital suureneb (välja arvatud omanike sissemaksed)
loterii, kiiresti riknevad vallasasjad, ajakirjad jne. Kui pakkuja ei ole teabe kinnitamise nõuet täitnud, pikeneb lepingust taganemise õigus kuni 3 kuuni arvates kaupade saamise või teenuste osutamise lepingu sõlmimise päevast. Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti peab pakkuja tarbija tellimuse täitma hiljemalt 30ne päeva jooksul tellimuse edastamisest pakkujale. Lepingu subjektid VÕS §d 6375 Lepingu pooled Igast kohustisest võtab osa vähemalt kaks poolt: 1. võlausaldaja ehk kreeditor, kellele kuulub nõudeõigus aktiivne pool 2. võlgnik ehk deebitor, kes on kohustatud pooleks passiivne pool. Lepingulises suhetes võib osaleda ka esindajate kaudu, kuid esindaja ei ole kunagi pooleks. Isikute paljusus võlasuhtes Lepingu ühel või teisel poolele või ka mõlemal poolel võib olla enam kui üks isik. Seda nimetataksegi isikute paljususeks
Seega kohaldatakse osakohustuse täitmise põhimõtteid ainult juhul, kui poolte vahel ei ole seadusest või lepingust tulenevat solidaarvõlasuhet. Osavõlg saab tekkida ainult jagatava kohustuse täitmisel. Osavõlasuhtes (osavõlgnikud) on mitmest võlgnikust kohustatud igaüks täitma ainult temale lasuva osa. Kui seaduses või lepingus ei ole osade suurust kindlaks määratud, loetakse seaduse järgi kõigi võlgnike osad võrdseks. Iga võlgnik, kes on oma osa täitnud vabaneb kohustisest, st kohustis tema ja võlausaldaja vahel lõppeb. Aktiivse paljususega võlasuhtes võib iga osavõlausaldaja nõuda kohustuse täitmist endale teiste võlausaldajatega võrdses osas, kui seadusest või tehingust ei tulene, et võlausaldajad võivad nõuda kohustuse täitmist ebavõrdsetes osades või kõigile ühiselt või solidaarselt. Seega omandatakse osavõlasuhtest mitu nõuet mitme erineva isiku vastu (erinevalt solidaarsest nõudest, kus nõude võib esitada ainult üks kord).
Hinnates täitmise jagatavust, tuleb silmas pidada, et täitmise jagamisel ei tohi täitmise väärtus tervikuna väheneda. Osavõlasuhtes (osavõlgnikud) on mitmest võlgnikust kohustatud igaüks täitma ainult temale lasuva osa. Kui seaduses või lepingus ei ole osade suurust kindlaks määratud, loetakse seaduse järgi kõigi võlgnike osad 21 võrdseks. Iga võlgnik, kes on oma osa täitnud vabaneb kohustisest, st kohustis tema ja võlausaldaja vahel lõppeb. Teiste võlgnike võlaosade eest osakohustise puhul ta aga ei vastuta. Kui ta on eksikombel võlausaldajale rohkem maksnud, kui tema osa, võib ta selle rohkem makstu tagasi nõuda, sest tegu on osakohustisega. Aktiivse paljususega võlasuhtes võib iga osavõlausaldaja nõuda kohustuse täitmist endale teiste võlausaldajatega võrdses osas, kui seadusest või tehingust ei tulene, et võlausaldajad võivad nõuda
Hinnates täitmise jagatavust, tuleb silmas pidada, et täitmise jagamisel ei tohi täitmise väärtus tervikuna väheneda. Osavõlasuhtes (osavõlgnikud) on mitmest võlgnikust kohustatud igaüks täitma ainult temale lasuva osa. Kui seaduses või lepingus ei ole osade suurust kindlaks määratud, loetakse seaduse järgi kõigi võlgnike osad 21 võrdseks. Iga võlgnik, kes on oma osa täitnud vabaneb kohustisest, st kohustis tema ja võlausaldaja vahel lõppeb. Teiste võlgnike võlaosade eest osakohustise puhul ta aga ei vastuta. Kui ta on eksikombel võlausaldajale rohkem maksnud, kui tema osa, võib ta selle rohkem makstu tagasi nõuda, sest tegu on osakohustisega. Aktiivse paljususega võlasuhtes võib iga osavõlausaldaja nõuda kohustuse täitmist endale teiste võlausaldajatega võrdses osas, kui seadusest või tehingust ei tulene, et võlausaldajad võivad nõuda
annaabi.ee 
