põhisummale tasuda intressid ja kajastada intressikulud. Võlad tarnijatele võlad tarnitud kaupade või osutatud teenuste eest; tekkepõhisele arvestusprintsiibile vastavalt kajastatakse kohustis omandi ülemineku või teenuse osutamise hetkel. Lühivekslid veksel on kirjalik lubadus maksta veksli valdajale vekslil märgitud rahasumma makse tähtpäeval või veksli ettenäitamisel. Veksli väljastamisel kajastatakse see kohustisena nng perioodi lõpul tuleb fikseerida maksmisele kuuluv intress. Kui vekslil ei ole intressimäära näidatud, on tegemist diskontoga (kontrapassiva konto). Viitvõlad nt võlad töövõtjatele, dividendivõlad, intressivõlad, mis on bilansi koostamise päevaks tekkinud, kuid mille maksetähtpäev ei pruugi olla saabunud või seda ei teatagi. Viitvõlgade fikseerimine nõuab perioodi lõpul tavaliselt korrigeerimiskannete tegemist. Viitvõlad jagunevad:
põhisummale tasuda intressid ja kajastada intressikulud. Võlad tarnijatele võlad tarnitud kaupade või osutatud teenuste eest; tekkepõhisele arvestusprintsiibile vastavalt kajastatakse kohustis omandi ülemineku või teenuse osutamise hetkel. Lühivekslid veksel on kirjalik lubadus maksta veksli valdajale vekslil märgitud rahasumma makse tähtpäeval või veksli ettenäitamisel. Veksli väljastamisel kajastatakse see kohustisena nng perioodi lõpul tuleb fikseerida maksmisele kuuluv intress. Kui vekslil ei ole intressimäära näidatud, on tegemist diskontoga (kontrapassiva konto). Viitvõlad nt võlad töövõtjatele, dividendivõlad, intressivõlad, mis on bilansi koostamise päevaks tekkinud, kuid mille maksetähtpäev ei pruugi olla saabunud või seda ei teatagi. Viitvõlgade fikseerimine nõuab perioodi lõpul tavaliselt korrigeerimiskannete tegemist. Viitvõlad jagunevad:
Selle kohta tuleb teha järgmine raamatupidamiskanne: a) D Kaubad K Võlad tarnijatele b) D Tulevaste perioodide kulu K Kaubad c) D Kaubad K Tulevaste perioodide kulu d) D Võlad tarnijatele K Kaubad 20. Raamatupidamise dokumente peab säilitama: a) 6 aastat; b) 7 aastat; c) 10 aastat; d) Firma kogu eksisteerimise aja jooksul 21. Firma ostab maad. Ettemaksena tasutakse 100 000.- ja kohustisena kajastatakse 400 000.-. Tehinguga seoses: a) Debiteeritakse kontot Põhivara (Maa) summas 500 000.-; b) Debiteeritakse Pangakontot summas 100 000.-; c) Debiteeritakse Kohustiste kontot summas 400 000.-; d) Krediteeritakse kontot Põhivara (Maa) summas 100 000.-. 22. On õige, et: a) Bilansi aktivakontod vähenevad deebetis ning passivakontod kreeditis; b) Deebetkanded suurendavad ja kreeditkanded vähendavad kontode saldot;
Seda neimetatakse soetusmaksumuse mahaarvestamiseks. 98.Materiaalse põhivara soetusmaksumuse mahaarvestamise meetodeid on mitu. Lihtsaim neist lineaarne meetod, mille korral kajastatakse vara soetusmaksumus kuluna konstantses summas igal aastal. 99.Materiaalse põhivara soetusmaksumuse kuluna kajastatva summa leidmine: 100. Depretsiatsioonisumma ( amortisatsioonisumma = (soetusmaksumus – lõppväärtus)/kasutusaeg. 101. 102. 103. Ettelaekunud tulud on kohustisena kajastatud raha laekumine, mis kajastatakse tuluna tulevastel perioodidel. Ettemakstud tulusid nimetatakse ka avansstuluks, tulevaste perioodide tuluks jne. 104. 105. Tekkepõhised kulud kajastatakse esmalt kasumiaruandes kuluna, aga raha maksmine võib toimuda hiljem. 106. Oletame, et etteõvttes on 2 töötajat ja kummagi töötaja töötasu on 1000 eurot kuus. Palgapäevaks on töölepingus märgitud 5. kuupäev. Kui
.(ibid, § 50). Oletame, et ettevõttel on pooleli kohtuprotsess. Sellest tulenevalt peaks prognoosima kohtuprotsessi võimalikku tulemust, lähtudes ettevõtte kogemusest ning kohtupraktikatest taoliste protsesside puhul. Kui tavapäraselt on taolised kohtuprotsessid kaotatud, siis tuleks selline teave avalikustada ka aastaaruande lisades. Ent kui kahjusummat on võimalik usaldusväärselt hinnata, siis tuleks see summa kanda kuluks ning kajastada kohustisena bilansis.( Alver, L. & Alver, J., 2009, lk 314). Tingimuslikke kohustusi ei kajastata ettevõtte bilansis, kuid informatsioon oluliste tingimuslike kohustuste kohta avalikustatakse aruande lisades. Lisades ei ole vaja avalikustada selliseid tingimuslike kohustusi, mille realiseerumine on äärmiselt ebatõenäoline.(RTJ 8, 2011, § 51). Tabel 1. Eraldiste ja tingimuslike kohutuste võrdlus (autori koostatud) ERALDIS TINGIMUSLIK KOHUSTUS
jaanuaril 20x1: D Masinad ja seadmed 20 000 K Raha 20 000 Juhtkonna hinnangul kasutatakse 2. jaanuari 20x1 soetatud sõiduautot 5 aastat ning jääkmaksumus kasutusajal lõpul on 11 000 eurot. 20x1. aasta depretsiatsioonisumma = (20 000 eurot 11 000 eurot) / 5 aastat (amortisatsioonisumma) = 1800 eurot/aastas Raamatupidamiskanne 31. detsembril 20x1: D (Depretsiatsiooni)kulud 1800 K Akumuleeritud kulum 1800 Ettelaekunud tulud ... kohustisena kajastatud raha laekumine, mis kajastatakse tuluna tulevastel perioodidel. Ettelaekunud tulusid nimetatakse ka avansstuluks, tulevaste perioodide tuluks, koolitus, konsultatsioon jne. Ettelaekunud tulu -näide 28. juunil 20x1 laekus rendimakse summas 3000 eurot ajavahemiku 1. juuli 20x1 30. juuni 20x2 eest. Raamatupidamiskanne 28. juunil 20x1: D Raha 3000 K Ettelaekunud renditulud3000 Korrigeerimiskanne 31. detsembril 20x1: D Ettelaekunud renditulud 1500
on olemas tehnilised ja finantsilised võimalused ning positiivne kavatsus projekti elluviimiseks; ettevõte suudab kasutada või müüa loodavat vara; immateriaalsest varast tulevikus tekkivat majanduslikku kasu on võimalik hinnata (sh turu olemasolu projekti elluviimisel tekkivate toodete ja teenuste jaoks); arendusväljaminekute suurust on võimalik usaldusväärselt mõõta. Lühiajalise kohustisena kajastatakse kohustisi kui a) see tõenäoliselt tasutakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooksul; b) selle maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Kõik muud kohustised on pikaajalised kohustised. Varasid ja kohustisi ei tasaarvestada omavahel bilansis, väljaarvatud kui ettevõttel on juriidiline õigus vara ja kohustuse tasaarvlemiseks ning on tõenäoline, et ta seda õigust kasutab
annaabi.ee 
