3. Õiguspärasus ja kehtivus Haldusakti kehtivus ja õiguspärasus on erinevad kategooriad. Õiguspärasus ei ole kehtivuse eelduseks. Vaid eriliselt rasked, seaduses otseselt nimetatud ilmselged puudused võivad tuua kaasa haldusakti tühisuse (automaatse kehtetuse algusest peale). Seega tekitab ka õigusvastane haldusakt õigusi ja kohustusi. III. Haldusakti siduvus 1. Adressaadi suhtes Adressaat peab täitma kohustavast haldusaktist (ettekirjutusest) tuleneva kohustuse, sõltumata haldusakti õiguspärasusest, seega sõltumata sellest, mida kohustuse suhtes näevad ette üldnormid. Ettekirjutuse aluseks olnud õigusnormi hilisemal kehtetuks 3 tunnistamisel ei ole koormavat haldusakti aga võimalik sundtäita. Näiteks: maksuotsus, ehitise lammutamise ettekirjutus. 2. Haldusorganite suhtes
Seega tingimuslik kohustus on tingitud olemasolevast olukorrast, kuid selle muutumine reaalseks kohustuseks sõltub teatud tulevastest sündmustest. Sageli pole tingimuslike kohustuste puhul täpselt teada, kas, kellele ja kui palju tuleb maksta (see selgub siis, kui tulevane sündmus leiab aset) [1]. 1.2.3 Eraldiste moodustamine Ettevõte kajastab oma bilansis eraldise juhul kui: (a) ettevõttel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustus; (b) kohustuse realiseerumine on tõenäoline; (c) ja kohustuse summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. Ettevõte moodustab oma bilansis eraldise ainult juhul, kui enne bilansipäeva on toimunud nn kohustav sündmus. Kohustav sündmus on sündmus, mis tekitab ettevõttele kas juriidilise või faktilise kohustuse, ilma reaalse võimaluseta tekkinud kohustust mitte täita [7].
bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks. (Leppik, 2005, lk 183). Kuna eraldiste mõõtmine tugineb hinnangutel, mis ei pruugi alati täpseiks osutuda, on oluline nende kajastamine ja avalikustamine aruannetes muudest kohustustest eraldi.(RTJ 8, 2011, § 8). 2.1 Eraldiste moodustamine ja kajastumine bilansis Ettevõte kajastab oma bilansis eraldise juhul, kui 1. Ettevõttel lasub enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustus; 2. Kohustuse realiseerumine on tõenäoline 3. Kohustuse summat on võimalik usaldusväärselt mõõta. .(RTJ 8, 2011, § 10) Ettevõte moodustab oma bilansis eraldise ainult juhul, kui enne bilansipäeva on toimunud nn kohustav sündmus. Kohustav sündmus on sündmus, mis tekitab ettevõttele kas juriidilise või faktilise kohustuse, ilma reaalse võimaluseta tekkinud kohustust mitte täita. (ibid, § 11)
Lühiajaliste kohustisteks loetakse kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooks; mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil või mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Kõiki muid kohustisi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Eraldise puhul ei ole realiseerumise aeg või summa kindlad. Ettevõte kajastab oma bilansis eraldise järgmistel tingimustel: ettevõttel on enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustus; kohustuse realiseerumine on tõenäoline; kohustuse summat saab usaldusväärselt mõõta. Tingimuslikud kohustused on võimalik või eksisteeriv kohustus, mille mitterealiseerumine on tõenäolisem, kui realiseerumine või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega võrrelda. Tingimuslikke kohustusi ettevõtte bilansis ei kajastata. Informatsioon oluliste
Lühiajaliste kohustisteks loetakse kohustusi, mis eeldatavasti arveldatakse ettevõtte tavapärase äritsükli jooks; mida hoitakse eelkõige kauplemiseesmärgil või mille maksetähtaeg on 12 kuu jooksul alates bilansipäevast. Kõiki muid kohustisi kajastatakse pikaajaliste kohustustena. Eraldise puhul ei ole realiseerumise aeg või summa kindlad. Ettevõte kajastab oma bilansis eraldise järgmistel tingimustel: ettevõttel on enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevalt juriidiline või faktiline kohustus; kohustuse realiseerumine on tõenäoline; kohustuse summat saab usaldusväärselt mõõta. Tingimuslikud kohustused on võimalik või eksisteeriv kohustus, mille mitterealiseerumine on tõenäolisem, kui realiseerumine või mille suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega võrrelda. Tingimuslikke kohustusi ettevõtte bilansis ei kajastata. Informatsioon oluliste
õigusnormid, mis sisaldavad seisukohti, õiguspärase ja ühiskondlikult kasuliku käitumise ergutamiseks. Näide õigustavast õigusnormist PKS-s § 6. Vaimuliku õigus keelduda abielu sõlmimisest Abielu sõlmimise kinnitamiseks õigustatud vaimulikul on õigus keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele. Näide kohustavast õigusnormist PKS-s § 113. Vastastikuse toetamise ja arvestamise kohustus Vanem ja laps on kohustatud teineteist toetama ja teineteisest lugu pidama ning arvestama teineteise huve ja õigusi. Näide keelavast õigusnormist PKS-s § 4. Mitme samaaegse abielu keeld Abielu ei või sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. Õigustkaitsvad normid näevad ette riikliku sunni liigi ja määra toimepandud õigusrikkumise eest. Tegemist on sanktsiooni sisaldava õigusnormiga
annaabi.ee 
