privaatsusõigust). Andmekaitsealaseks rikkumiseks tuleb lugeda nii juhuseid, kui töödeldi andmesubjekti kohta ebaõigeid andmeid, kui ka neid juhuseid, kui töödeldavad andmed olid küll faktiliselt õiged, kuid töötlejal puudus õigus andmesubjekti isikuandmete töötlemiseks. Kui andmesubjekti kohta avaldatakse ebaõigeid andmeid, siis võib tsiviilõigusliku kaitsemehhanismina nõuda muu hulgas ka ebaõigete andmete ümberlükkamisele kohustamist. Kui andmed olid küll õiged, kuid töötlemiseks puudust õiguslik alus, siis sõltub õiguskaitsevahendi valik andmesubjekti õiguste kahjustamise ulatusest ja määrast. Kui rikkumisega kaasnev andmesubjekti õiguste riive on oluline, siis 32 33 võib kaaluda ka ebaseadusliku töötlemisega kaasneva moraalse kahju hüvitamise nõuet.
Kas hagi tuleks rahuldada? Mida saaks uus osanik veel teha, et välistada olukorda, et asutajatel on otsuste vastuvõtmisel üks lisahääl? § Hääleõigus (ÄS § 169) § Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega § Osa iga üks euro annab ühe hääle, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Võib põhikirja vastu protestida, kui see on vastuolus äriseadustikuga 4. Osaühingu osanik esitas kohtule hagi, nõudes juhatuse kohustamist esitama talle osaühingu dokumente ja andma teavet kõikide osaühingu tehingute kohta. Osaühing vaidles hagile vastu, põhjendades oma vastuväiteid asjaoluga, et juhatus on teabe andmisest keeldunud, kuna hageja esitab teabe saamise nõudeid iga päev ning ei lase juhatusel täita oma põhikohustusi ühingu juhtimisel. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? ÄS § 166 keeldumise alus on üksnes § 166 lg 2: juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest,
§ 149 lg.2. Kuidas AS puhul ostueesõigusega on, kas seal ka seadusest tulenev? § 229 lg.2. ostueesõigus võib olla ka ainult omavahel kokkulepitud olla. VÕS § 244-253. VÕS § 250 tähtaeg. Kui mitu osaniku soovivad ostueesõigust teostada? Saab teostada ainult tervikuna. Praegu võiks lähtuda et see on tühine. Võlaõiguslik olukord lihtne ühte saab täita, teist ei saa. Meie kaasuses saab oma osa kätte. 30. Osaühingu osanik esitas kohtule hagi, nõudes juhatuse kohustamist esitama talle osaühingu dokumente ja andma teavet kõikide osaühingu tehingute kohta. Osaühing vaidles hagile vastu, põhjendades oma vastuväiteid asjaoluga, et juhatus on teabe andmisest keeldunud, kuna hageja esitab teabe saamise nõudeid iga päev ning ei lase juhatusel täita oma põhikohustusi ühingu juhtimisel. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? VUTT: ÄS § 166 keeldumise alus on üksnes § 166 lg 2: juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide
§ 149 lg.2. Kuidas AS puhul ostueesõigusega on, kas seal ka seadusest tulenev? § 229 lg.2. ostueesõigus võib olla ka ainult omavahel kokkulepitud olla. VÕS § 244-253. VÕS § 250 tähtaeg. Kui mitu osaniku soovivad ostueesõigust teostada? Saab teostada ainult tervikuna. Praegu võiks lähtuda et see on tühine. Võlaõiguslik olukord lihtne ühte saab täita, teist ei saa. Meie kaasuses saab oma osa kätte. 30. Osaühingu osanik esitas kohtule hagi, nõudes juhatuse kohustamist esitama talle osaühingu dokumente ja andma teavet kõikide osaühingu tehingute kohta. Osaühing vaidles hagile vastu, põhjendades oma vastuväiteid asjaoluga, et juhatus on teabe andmisest keeldunud, kuna hageja esitab teabe saamise nõudeid iga päev ning ei lase juhatusel täita oma põhikohustusi ühingu juhtimisel. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? VUTT: ÄS § 166 keeldumise alus on üksnes § 166 lg 2: juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide
tekitamises süüdi. Kui kahju tekitaja tegeleb mõne tegevusega seaduses, on ta kohust kkkahju vältima või seda heast sõltumata oma süüst. Süü süü VÕS tähenduses. Isikul, keda kkkahju mõjutab või võib mõjutada või kelle õigusi kkkahju või kahju ohu tekitamine rikub (edaspidi puudutatud isik), on õigus taotleda kkteenistuselt vältimis või heastamismeetmete rakend või kahju tekitaja kohustamist vältimis või heastamismeetmeid rakendama, esitades kkteenistusele kkkahju või selle ohuga seonduvat asjassepuutuvat teavet. Valitsusväliste kkkaitseorganisatsioonide õiguste rikkumist kkkahju või kahju ohu tekitamisega eeldatakse. Kulud kannab kahju tekitaja, kui ta vastutab kkkahju või kahju ohu põhjusteest. Kahju tekitaja ei ole kohustatud kulusid kandma, kui ta tõendab, et: 1) kkkahju või kahju oht on põhjust kolmanda isiku
osa. Omandaja esitas kohtule hagi põhikirja nimetatud sätte kehtetuks tunnistamiseks, kuna see on vastuolus ÄS §-ga 154 lg 1. Kas hagi tuleks rahuldada? Mida saaks uus osanik veel teha, et välistada olukorda, et asutajatel on otsuste vastuvõtmisel üks lisahääl? ÄS § 169 lg 1 osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega. Kohtult võib paluda põhikirja seadusega kooskõlla viimiseks. 4. Osaühingu osanik esitas kohtule hagi, nõudes juhatuse kohustamist esitama talle osaühingu dokumente ja andma teavet kõikide osaühingu tehingute kohta. Osaühing vaidles hagile vastu, põhjendades oma vastuväiteid asjaoluga, et juhatus on teabe andmisest keeldunud, kuna hageja esitab teabe saamise nõudeid iga päev ning ei lase juhatusel täita oma põhikohustusi ühingu juhtimisel. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? ÄS § 166 lg 1 osanikel on õigus saada juhatuselt teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega.
mõeldud on. See ainus defineerimata (postuleeritud) deontiline operaator on lubatud (permissible, permitted). Toimingut, mis pole lubatud, nimetatakse keelatuks (impermissible, forbidden, prohibited). 9 Lugu pole muidugi nii lihtne, me võime seda käitumist hinnata ka seikluse või füüsilise pingutuse seisukohalt, ent antud juhul peetakse hindamisel silmas ühiskondlikke norme, millega saab seostada lubamist, kohustamist ja keelamist, nt juriidilisi või moraalseid norme. Väljendil ,,toiming" on muidugi ka teisi tähendusi, ent neid allpool ignoreeritakse. 7 Kui toimingu eitus on keelatud, siis nimetatakse toimingut kohustuslikuks (obligatory, duty). Kui nii toiming kui ka selle eitus on lubatud, siis nimetatakse toimingut neutraalseks (indifferent).