Individualism/kollektivism Organisatsioon on kui perekond Organisatsioon on suuremal määral ebaisikuline Organisatsioon kaitseb töötajate huve Töötajad kaitsevad ise oma huve Töine tegevus baseerub lojaalsusel, Töine tegevus baseerub indivi- kohusetundel ja grupis töötamisel duaalsel initsiatiivil Kolumbia, Peruu, Pakistan USA, Austraalia, Kanada Ebamäärasuse taluvus Vähem struktureeritud tegevust Rohkem struktureeritud tegevust Vähem kirjalikke reegleid Rohkem kirjalikke reegleid Töökohustused määratud üldiselt Töökohustused määratud konk-
Sotsiaalset tasu peetakse oluliseks Töö on elu keskne osa Individualism/kollektivism Organisatsioon on kui perekond Organisatsioon on suuremal määral ebaisikuline Organisatsioon kaitseb töötajate huve Töötajad kaitsevad ise oma huve Töine tegevus baseerub lojaalsusel, Töine tegevus baseerub indivi- kohusetundel ja grupis töötamisel duaalsel initsiatiivil Ebamäärasuse taluvus Vähem struktureeritud tegevust Rohkem struktureeritud tegevust Vähem kirjalikke reegleid Rohkem kirjalikke reegleid Töökohustused määratud üldiselt Töökohustused määratud konk- reetsemalt
Sotsiaalset tasu peetakse oluliseks Töö on elu keskne osa Individualism/kollektivism Organisatsioon on kui perekond Organisatsioon on suuremal määral ebaisikuline Organisatsioon kaitseb töötajate huve Töötajad kaitsevad ise oma huve Töine tegevus baseerub lojaalsusel, Töine tegevus baseerub indivi- kohusetundel ja grupis töötamisel duaalsel initsiatiivil Ebamäärasuse taluvus Vähem struktureeritud tegevust Rohkem struktureeritud tegevust Vähem kirjalikke reegleid Rohkem kirjalikke reegleid Töökohustused määratud üldiselt Töökohustused määratud konk- reetsemalt
Maskuliinseteks või pidada Jaapanit, Austriat, Venetsueelat ja Itaaliat. Individualism/kollektivism Organisatsioon on kui perekond Organisatsioon on suuremal määral ebaisikuline Organisatsioon kaitseb töötajate huve Töötajad kaitsevad ise oma huve Töine tegevus baseerub lojaalsusel, Töine tegevus baseerub indivi- kohusetundel ja grupis töötamisel duaalsel initsiatiivil Kõrge kollektivism on Kolumbias, Venetsueelas, Pakistanis ja Peruus. Ebamäärasuse taluvus Vähem struktureeritud tegevust Rohkem struktureeritud tegevust Vähem kirjalikke reegleid Rohkem kirjalikke reegleid Töökohustused määratud üldiselt Töökohustused määratud konk-
Iga otsus jääb vankuvaks ja ükski õnn meid ei rahulda. Põhjus aga on selles, et me pole jõudnud tolle määratu ja ületamatu hüveni, mille ees meie tahe paratamatult peatub, kuna tipust kõrgemal pole enam midagi. (12) Sa küsid: miks voorus millegi järele puudust ei tunne? Ta tunneb rõõmu juuresolevast, ei ihka eemalolevat. Kõik piisav on tema jaoks suur. Kui sa seda otsust kehtima ei jäta, siis on lõpp kohusetundel, lõpp ustavusel. See, kes ihkab neist mõlemaist juhinduda, peab taluma paljugi sellest, millele andume otsekui hüvedele. (13) Kaob vahvus, mis peab end ohtudes proovile panema, kaob suurehingelisus, mis saab välja paista vaid siis, kui ta otsekui pisiasju põlgab kõike, mida lihtrahvas peab suurimaks; kaob tänulikkus ja tänulikkuse avaldamine, kui kardame vaeva, kui peame ustavusest midagi hinnalisemaks, kui me ei pea silmas parimat. (14) Kuid aitab sellest
Poliitika on aga keerulisem, sest see põhineb kõigi nende erinevate tunnete ja motiivide põimumisel - põhineb nii kasul, usaldusel kui ka isamaaarmastusel, mis on üks sõpruse vorm. Kokkuvõtteks: era- ja avalik sfäär. Millel nad tuginevad? · Aristoteles ja Cicero väitsid, et sõprus ühendab üksikuid indiviide JA linnriiki tervikuna ning nende vahel ei ole otsest vastuolu. · Montaigne väitis, et poliitika põhineb hoopis millelgi muule (kohusetundel ja kuulekusel), sealt ei ole võimalik arendada sõprusetunnet. Samas uskus, et indeaalne sõprus inimeste vahel on võimalik, ehkki väga haruldane. · Hobbes väitis, et sõprus ja riigisuhted on sarnased, sest põhinevad omahuvil (ühiskonda ei erista). · Mandeville nõustub Hobbesiga, kuid lisaks on ühiskond (majandus) ja riik mis põhinevad omahuvil · Shaftesbury, Hutchenson väidavad, et sõprus näitab inimese loomupärast sotsiaalsust. Hea
annaabi.ee 
