Riigivara valitseja kohta märkuse sissekandmine ja selle muutmine toimub riigivara valitseja avalduse alusel. Kinnistusregistriosa neljandasse jakku «Hüpoteegid» kantakse (KRS § 16): 1) hüpoteegipidaja; 2) hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa); 3) märked hüpoteegi kohta; 4) nimetatud kannete muudatused; 5) nimetatud kannete kustutamine. Kui kinnistusregistriosa on hävinud, kadunud või rikutud, seab kohus kohtutoimiku taastamiseks tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras sisse asendusosa. Kinnistuspäevik (KRS § 19) (1) Kinnistuspäevikus registreeritakse kinnistamisavaldused (§ 34), milles on väljendatud soov kande tegemiseks. (2) Kinnistuspäevikusse kantakse lisaks avalduse vastuvõtmise kuupäev, puudutatud kinnistu number, määruse tegemise aeg, kestus, täiendavate dokumentide saabumise aeg,
märked omandi kohta ning andmed nende piirangute ja kitsenduste muutuste ja kustutamiste kohta. Riigi omandis oleva kinnistu või riigile kuuluva piiratud asjaõiguse korral kantakse märkus riigivara valitseja kohta. Registriosa neljandasse jakku ,,Hüpoteegid" kantakse andmed hüpoteegipidaja, hüpoteegi rahalise suuruse (hüpoteegi summa) ja nimetatud kannete muudatuste ja kustamiste kohta. Kui kinnistusregistriosa on hävinud, kadunud või rikutud, seab kohus kohtutoimiku taastamiseks tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras sisse asendusosa. Menetlus algatatakse kinnistusosakonna juhataja või puudutatud isiku avalduse alusel. Kinnistusregistrit peetakse vaid elektrooniliselt · kinnistustoimikust- Kinnistustoimik on toimik, mis on sisse seatud iga kinnistu jaoks eraldi. See tähistatakse kinnistu kinnistusregistriosa numbriga. Kinnistustoimik koosneb registriosa ärakirjast ja kõigist kinnistu kohta käivatest dokumentidest originaaldokumendid või nende
sõltumata sellest, kas nad mõlemad osalesid kohtumenetluses. (7) Kui tüüptingimuse kasutaja rikub tingimuse kasutamise lõpetamiseks kohustavat kohtuotsust, loetakse tüüptingimus tühiseks, kui teine lepingupool tugineb kohtuotsusele. See ei kehti, kui tingimuse kasutaja võib esitada hagi kohtuotsuse sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Otsuse jõustumismärge (1) Otsuse jõustumist tõendava jõustumismärke väljastab menetlusosalise avalduse alusel ja kohtutoimiku põhjal asja lahendanud maakohtu kantselei. Märge kantakse kohtuotsuse ärakirjale või väljatrükile. Märge allkirjastatakse ja varustatakse kohtupitseriga. (2) Jõustumismärkeid väljastav kohus peab arvestust kohtuotsuste jõustumise kohta ja kohtu väljastatud jõustumismärgete kohta. Justiitsminister võib selleks kehtestada määrusega täpsemaid nõudeid. Jõustunud otsuse muutmine korduvate kohustuste osas
Riigivara valitseja kohta märkuse sissekandmine ja selle muutmine toimub riigivara valitseja avalduse alusel. Kinnistusregistriosa neljandasse jakku «Hüpoteegid» kantakse (KRS § 16): 1) hüpoteegipidaja; 2) hüpoteegi rahaline suurus (hüpoteegi summa); 3) märked hüpoteegi kohta; 4) nimetatud kannete muudatused; 5) nimetatud kannete kustutamine. Kui kinnistusregistriosa on hävinud, kadunud või rikutud, seab kohus kohtutoimiku taastamiseks tsiviilkohtumenetluses ettenähtud korras sisse asendusosa. Kinnistuspäevik (KRS § 19) (18) Kinnistuspäevikus registreeritakse kinnistamisavaldused (§ 34), milles on väljendatud soov kande tegemiseks. (19) Kinnistuspäevikusse kantakse lisaks avalduse vastuvõtmise kuupäev, puudutatud kinnistu number, määruse tegemise aeg, kestus, täiendavate dokumentide saabumise aeg, kandemääruse tegemise, sissekandmise ja teatavakstegemise aeg, kinnistamist
(Gitelson jt, 1996, lk. 293) Vastavalt põhiseadusele on USA Ülemkohtul nii esma- kui ka apellatsioonijurisdiktsioon. Esmajurisdiktsioon tähendab seda, et kohtul on volitused teha kindlat liiki vaidluses esimene otsus. Seejuures on Ülemkohtul täielik õigus otsustada, kas võtta asja üldse menetlusse või mitte. Umbes 90% igal aastal Ülemkohtule esitatud asjadest tuleb certiorari kutsel, mis tähendab, et taotletakse, et Ülemkohus telliks alamalt kohtult kohtutoimiku ja vaataks juhtumi omal initsiatiivil uuesti läbi. Kohtuasjade arutlusse võtmisel kehtib nn. nelja reegel ehk neli kohtunikku peavad hääletama asja arutamise poolt. Väga suur osa taotlustest, mis on tulnud Ülemkohtule certiorari kutse teel, jäetakse rahuldamata ning keeldumist enamasti ei motiveerita. (Gitelson jt, 1996, lk. 294) Ka põhiseaduslikku järelvalvet teostab Ameerikas Ülemkohus, selleks ei ole loodud eraldi institutsiooni. Ülemkohtul on põhiseaduse tõlgendamisel juhtiv
annaabi.ee 
