Esimese ja teise astme kohtute esimehed ei või kuuluda kohtute haldamise nõukotta, kuid võivad sõnaõigusega osa võtta kohtute haldamise nõukoja istungist. 12. Kohut juhib kohtuesimees, kes vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtute haldamise nõukoja ees. Kohtuesimees nimetab kohtuhaldusasutuse peadirektori ettepanekul ametisse kohtudirektori ja valvab teenistuslikult tema järele. Kohtudirektor nimetab ametisse kohtuteenistujad, v.a. konsultandi, nõuniku ja kohtunikuabi, ja valvab teenistuslikult nende järele. Üldkogu on nõuandev kogu, kellel on seadusest tulenev otsustuspädevus. 13. Kohtuhaldusasutust juhib peadirektor, kes on aruandekohustuslik kohtute haldamise nõukoja ees ja tagab selle otsuste täitmise. Kohtuhaldusasutus tagab kohtutes õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks vajalikud töötingimused. IV Kohtusüsteemi eelarve kujunemise alused 14
Esimese ja teise astme kohtute esimehed ei või kuuluda kohtute haldamise nõukotta, kuid võivad sõnaõigusega osa võtta kohtute haldamise nõukoja istungist. 12. Kohut juhib kohtuesimees, kes vastutab õigusemõistmise korrakohase toimimise eest kohtute haldamise nõukoja ees. Kohtuesimees nimetab kohtuhaldusasutuse peadirektori ettepanekul ametisse kohtudirektori ja valvab teenistuslikult tema järele. Kohtudirektor nimetab ametisse kohtuteenistujad, v.a. konsultandi, nõuniku ja kohtunikuabi, ja valvab teenistuslikult nende järele. Üldkogu on nõuandev kogu, kellel on seadusest tulenev otsustuspädevus. 13. Kohtuhaldusasutust juhib peadirektor, kes on aruandekohustuslik kohtute haldamise nõukoja ees ja tagab selle otsuste täitmise. Kohtuhaldusasutus tagab kohtutes õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks vajalikud töötingimused. IV Kohtusüsteemi eelarve kujunemise alused 14
kaudu pöörduda töövaidluskomisjoni või kohtusse. Tähtajad: 4 kuud kõikide vaidluste osas on aega esitada avaldus, 1 kuu töölepingu lõppemise osas on aega. Avalikud Teenistujad: ametnikud- teostavad ametlikku võimu, abiteenistujad-lihttöötajad-kehtib töölepingu seadus, koosseisuvälised teenistujad. Ametnikud: kõrgemad ametnikud- valitsusametnikud, maavanemad, juhid, dirketorid, nõunikud, kantslerid. Vanemametnikud- insenerid, raamatupidajad, uurija. Nooremametnikud- abid, kohtuteenistujad, raamatupidaja. Ametnike teenistusse võtmine: vanus 18, kõrgemad ametnikud 21, EV kodanik, vähemalt keskhardisu, teovõimeline, eesti k.oskus. Ametnike atesteerimine: ametliku hinnangu andmine töötaja tööalaste omaduste ning tööomaduduste kohta, eesmärgiks: saada infot personali kvaliteedi kohta, selgitada välja koolitusvajadus. Viiakse läbi atest. komisjoni poolt. Tulemus: lugeda ametnik atesteerituks, algab uus 3 aastane tsükkel, viia üle
Kinnitusosakond kus peetakse: peetakse kinnisturaamatut abieluvararegistrit Registriosakond kus peetakse: äriregistrit mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrit kommertspandiregistrit 9 laevakinnistusraamatut Kriminaalhooldusosakond kus: kriminaalhooldusametnikud ja muud kohtuteenistujad valvavad kriminaalhooldusaluste käitumise ja neile pandud kohustuste täitmise üle teostavad elektroonilist järelvalvet 1.5 Kohtute infosüsteem Kohtute infosüsteem on justiitsministri asatatav riigiasutuse andmekogu, mille eesmärgiks on kohtute töö korraldamine, statistika kogunemine, kohtulahendiste kogumine, selle süstematsiseerimine ning kohtutele ja avalikkusele kättesaadavaks tegemine. Andmekogu
kaevata ringkonnakohtusse. kohtunikueksami või on sellest Kohtute haldamise nõukoda vabastatud. Kohtute haldamine peab kohtute seaduse alusel toimuma nii, et Ringkonnakohtu kohtunikuks võib kohtunikel on võimalus sõltumatult õigust mõista, nimetada isiku, kes on kogenud ja kohtusüsteemis on õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused, tunnustatud jurist ning sooritanud kohtuteenistujad on piisava väljaõppega ning õigusemõistmine kohtunikueksami või on sellest on riigis kättesaadav. vabastatud. Kohtute haldamise nõukoda: Riigikohtu kohtunikuks võib annab eelneva seisukoha justiitsministri koostatud esimese ja nimetada isiku, kes on kogenud ja teise astme kohtute aastaeelarvete kujundamise ja muutmise tunnustatud jurist.
Igal aastal vabastab üldkogu kaks staažikamat kolleegiumi liiget ning nimetab riigikohtunike seast asemele kaks uut põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi liiget. Kohtute haldamine Kohtute haldamine peab kohtute seaduse alusel toimuma nii, et kohtunikel on võimalus sõltumatult õigust mõista, kohtusüsteemis on õigusemõistmiseks vajalikud töötingimused, kohtuteenistujad on piisava väljaõppega ning õigusemõistmine on riigis kättesaadav. Kohtute haldamise nõukotta kuuluvad: Riigikohtu esimees (juhib Nõukoja tööd) viis kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku kaks Riigikogu liiget Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat riigi peaprokurör või tema poolt nimetatud prokurör õiguskantsler või tema esindaja.