tehase direktorina. Kuid peale riigiteenistusest lahkumist aastal 1848 hakkas perekond kolima. Kõigepealt Moskvasse, kus selgus, et isa oli teinud saatusliku vea ning jäänud ilma seal pakutavast töökohast. Kiirustades Peterburgi mingitki tööd leidma, jäi perekond teda Moskvasse ootama. Isa ja lapsed olid eraldi. 3 Hariduskäik Kümne aastaselt saadeti Pjotr õppima Peterburi õigusteaduse kooli, kus valmistati ette kohtuministeeriumi ametnikke. Pjotr aga huvitus ennekõike muusikast. Ta laulis koolikooris. Alguses tiiskanti, hiljem alti, võttis hääleseadetunde ning huvitus väga ooperitest ja kontsertidest, kus koolikaalastega ka käidi. Aastatel 1855-1858 võttis ta ka klaveritunde, misjärel jõudis õpetaja arusaamale, et noormees on väga andekas. Seejärel hakkas õpetaja vend Tsaikovskile muusikateooriat õpetama. Hiljem vabastati ta konservatooriumis klaveritundidest tema andekuse tõttu.
RT 1921, 26, 21. · Seadus riigiteenijate ametsõitude tasumäärade kohta. RT 1921, 27, 23. · Seadus õlle valmistamise ja müügi kohta. RT 1921, 27, 24. · Riigivaranduste osakonna ja selle juures asuva likvideerimiskommisjoni põhimäärused. RT 1921, 28, 25. 25. mail 1921 · Seadus välisvaluuta sisseveo kohta. 25. mai 1921. RT 1921, 43, 36. Kinnitatud Riigikogu poolt 21. juulil 1921. RT 1921, 70, 74. · Seadus kohtunikkude, prokuratuuri ja kohtuministeeriumi kodifikatsiooni osakonna ametnikkude palga kohta. RT 1921, 44, 37. Kinnitatud Riigikogu poolt 21. juulil 1921. RT 1921, 70, 75. · Tartu ülikooli õppejõudude palgaseadus. RT 1921, 44, 38. Kinnitatud Riigikogu poolt 30. juulil 1921. RT 1921, 70, 87. · Määrus Asutava Kogu seadusandliku delegatsiooni poolt 5. märtsil 1920 a. vastuvõetud määruse maakonna- ja linnakoolinõunikkude kohta § 5, 6. ja 7. muutmiseks. RT 1921, 44, 39. 1
omavalitsusorganid. Maavalitsuste poolt tehtud otsused või korraldused, mille kinnitamine oli seni kuulunud maavolikogude kompetentsi, tuli nüüdsest saata edasi kohtu - ja siseministeeriumile, ajutistele maavalitsustele läksid üle volikogude varad, nendega seotud kohtuasjad, maksutulud jms. Sisuliselt muudeti maavalitsused siseministeeriumile allutatud riiklikeks haldusorganiteks maakondades, mille liikmeid võis edaspidi tööle võtta või vabastada üksnes vabariigi valitsus sise - või kohtuministeeriumi ettepanekul. Uue seaduse kohaselt olid maakonna valitsemise organiteks maavolikogu, maavanem, maavalitsus ning linna - ja vallavanemate täiskogu. Maavolikogu oli maakonna omavalitsuste esinduskogu ja otsustav organ, mis koosnes olenevalt maakonna elanike arvust 11 kuni 25 maavolinikust, maavolikogude suuruseks määrati 11 liiget. Volikogu volituste tähtajaks määrati viis aastat. Selle põhiülesanneteks olid maanõunike valimine, maakondlike
kehtisid Eesti territooriumil Tsaari-Venemaa seadused. 1.aprillil 1919 võttis Eesti Ajutine Valitsus vastu ajutise notariaadiseaduse, mis kehtestas notarite suhtes Eesti territooriumil osaliste parandustega 1914.a. Tsaari-Venemaa määrustiku. Mõningate oluliste sisuliste muudatustega kehtisid Tsaari-Venemaa notariaadialased seadused Eestis kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni 1940.a. Sel perioodil rakendati Eestis Ladina notariaadi mudelit, mille kohaselt olid notarid riigiametnikud kohtuministeeriumi võimkonnas, kuid riigikassast palka ei saanud ning vastutasid kogu oma varaga. 1933. aastal loodi Eestis Notarite Ühing, mis asutati vastavalt notarite kongressi otsusele ning oli vabatahtlik notarite ühendus. Iseseisva riigi areng katkes 1940.aastal, mil Nõukogude Liit annekteeris Eesti Vabariigi. Vene okupatsioon tõi endaga kaasa senise eranotariaadi süsteemi likvideerimise. Võõra võimu alt vabanes Eesti ligi 50 aastat pärast annekteerimist. 20. augustil 1991.a
oleks tegelnud poliitiliste kuritegude uurimisega. Pealegi vaheldus üks võim teisega. Vabadussõja ajal tegeles poliitiliste kuritegude väljaselgitamisega Kaitseväe Staabi Teadete Kogumise Osakond. Kui sõda oli lõppenud, tuli hakata looma oma vastavat politseid. Esimesi samme oli küll juba astutud sõja ajal, nimelt 1919.a. augustis, mil koostati erilise politseiharu loomise projekt. Siis kavatseti kaitsepolitsei viia kohtuministeeriumi alluvusse. Kaitsepolitsei loomine oli võrreldes teiste politseiharude loomisega palju raskem ja keerulisem. Rahval olid halvad mälestused tsaariaegsest sandarmeeriast ja selle töömeetoditest. Loodav Eesti kaitsepolitsei pidi erinema vanast tsaariaja politseist nagu öö ja päev. Valitsus andis 12.aprillil 1920.a. välja "Eesti Vabariigi kaitsepolitsei korralduse". Kaitsepolitsei oli allutatud siseministeeriumile, tema ülesandeks oli "... nende kuritegude
kohustus pidada spetsiaalametit (-agentuuri) tööstusomandiga tegelemiseks. Eestis on vastavaks asutuseks Patendiamet Majandusministeeriumi valitsusalas; eri riikides on praktika erinev (nii tegeles veel hiljuti Belgias patentidega sealne majandusministeerium, kuna kaubamärke registreeritakse Beneluxi kaubamärgiametis; Šveitsis on intellektuaalomandi instituut avalikõiguslik juriidiline isik; Saksamaa patendi- ja kaubamärgiamet tegutseb kohtuministeeriumi alluvuses; Albaanias on ta valitsuse otsealluvuses). Patendiamet peab tööstusomandi registreid, menetleb registreerimistaotlusi vastavalt liigi kohta kehtivale seadusele ning teeb kandeid tööstusomandi esemete kohta (üleandmine- assignment, litsentsimine, pantimine jne). Registreerimistaotluse menetlus on iseloomult kvaasi-juditsiaalne, mitte tavaline haldusmenetlus; seepärast Saksamaal on tööstusomandi ekspert võrdsustatud esimese astme kohtunikuga.
Enne seda kehtisid Eesti territooriumil Tsaari Venemaa notariaati reguleerivad seadused. Nende seaduste alusel võttis Eesti Ajutine Valitsus 1. aprillil 1919 vastu ajutise notariaadiseaduse. Mõningate oluliste sisuliste muudatustega kehtisid Tsaari-Venemaa notariaadialased seadused Eestis kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni 1940. aastal. Eestis rakendati aastatel 1918-1940 nn Ladina notariaadi mudelit: notarid oli riigiametnikud kohtuministeeriumi võimkonnas, kuid riigikassast palka ei saanud ning vastutasid kogu oma varaga. Kahju tekitamisest tuleneva nõude tagamiseks oli sisse seatud kautsjon, mille maksmatajätmine võis kaasa tuua ametist tagandamise. Kautsjonisummad oli üsnagi kõrged ning samas ei olnud notari vastutus piiratud kautsjonisummaga. Notareid loeti küll avalikku teenistusse kuuluvateks riigiametnikeks, kuid nende soodustused ja sotsiaalsed garantiid olid oluliselt piiratud (neil polnud õigust ametipensionile)
annaabi.ee 
