Kohtute ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Kohtusüsteem täidab kolme peamist konstitutsioonilist funktsiooni: 1. seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve 2. erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustaja rolli 3. kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Lisaks apellatsioonile(maakohtu otsusele) ja kassatsioonile(ringkonnakohtu otsusele edasi riigikohtusse ) on kohtumenetlusseadustikes ette nähtud võimalus kohtulahendite teistmiseks. Teistmise aluseks on mõne uue asjaolu ilmnemine, mis ei olnud asja esmase arutamise ajal teada. 4.ÕIGUS Õigus on käitumisreeglite süsteem, mis on loodid riigi poolt ühiskonnas kehtiva korra kindlustamiseks ja kaitsmiseks ning millest kinnipidamine on tagatud riikliku sunnijõu kasutamise võimalikkusega ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. Subjektiivse ja objektiivse õiguse vahetegu.
õigsust või taotletakse lahendi tühistamist menetlusnormide rikkumise tõttu, mis tõi kaasa või oleks võinud tuua kaasa ebaõige lahendi. Lisaks võtab Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks, ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks. Kui Riigikohus otsustab kaebust mitte menetlusse võtta, ei põhjenda ta menetlusse võtmata jätmist. Lisaks apellatsioonile ja kassatsioonile on kohtumenetlusseadustikes nähtud ette võimalus kohtulahendite teistmiseks. Teistmise aluseks on mõne uue asjaolu ilmnemine, mis ei olnud asja esmase arutamise ajal teada. Eesti kohtusüsteem Riigikohtu kui kõrgeima kohtu lahendi seisukohad seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Euroopa Inimõiguste Kohus Kui isik ei ole rahul Riigikohtu otsusega, on tal õigus kaevata Euroopa Inimõiguste Kohtusse (asukoht Strasbourgis, Prantsusmaal), kuid seda ainult Euroopa
tühistamist menetlusnormide rikkumise tõttu, mis tõi kaasa või oleks võinud tuua kaasa ebaõige lahendi. Lisaks võtab Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks, ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks. Kui Riigikohus otsustab kaebust mitte menetlusse võtta, ei põhjenda ta menetlusse võtmata jätmist. Lisaks apellatsioonile ja kassatsioonile on kohtumenetlusseadustikes nähtud ette võimalus kohtulahendite teistmiseks. Teistmise aluseks on mõne uue asjaolu ilmnemine, mis ei olnud asja esmase arutamise ajal teada. Riigikohtu kui kõrgeima kohtu lahendi seisukohad seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Euroopa Inimõiguste Kohus Kui isik ei ole rahul Riigikohtu otsusega, on tal õigus kaevata Euroopa
tühistamist menetlusnormide rikkumise tõttu, mis tõi kaasa või oleks võinud tuua kaasa ebaõige lahendi. Lisaks võtab Riigikohus kassatsioonkaebuse menetlusse, kui kaebuse lahendamisel on põhimõtteline tähendus õiguskindluse tagamiseks, ühtse kohtupraktika kujundamiseks või õiguse edasiarenduseks. Kui Riigikohus otsustab kaebust mitte menetlusse võtta, ei põhjenda ta menetlusse võtmata jätmist. Lisaks apellatsioonile ja kassatsioonile on kohtumenetlusseadustikes nähtud ette võimalus kohtulahendite teistmiseks. Teistmise aluseks on mõne uue asjaolu ilmnemine, mis ei olnud asja esmase arutamise ajal teada. Riigikohtu kui kõrgeima kohtu lahendi seisukohad seaduse tõlgendamisel ja kohaldamisel on asja uuesti läbivaatavale kohtule kohustuslikud. Euroopa Inimõiguste Kohus Kui isik ei ole rahul Riigikohtu otsusega, on tal õigus kaevata Euroopa
ettepanekul. Riigikohtunikud vabastab ametist Riigikogu. Riigikohtu esimehe võib Riigikogu ametist vabastada esimehe enda soovil Vabariigi Presidendi ettepanekul, kui ta haiguse tõttu või muul põhjusel kuus kuud järjest on kestvalt võimetu täitma oma ametiülesandeid. 10 Lisaks apellatsioonile ja kassatsioonile on kohtumenetlusseadustikes ette nähtud võimalus kohtulahendite teistmiseks. Teistmise aluseks on mõne uue asjaolu ilmnemine, mis ei olnud asja esmase arutamise ajal teada. 6. Kohtute juures asuvad üksused. Kohtute juures asuvad üksused Maakohtutes on kinnistusosakonnad, kus peetakse: kinnistusraamatut; abieluvararegistrit; registriosakond, kus peetakse äriregistrit, mittetulundusühingute registrit ja