diskussiooniobjektiks juba aastaid. Siiski ei ole põhjust väita, et Eesti õiguskorras oleksid üleüldse puudunud eeldused kohtunikuõiguse tekkeks ning faktiliseks toimimiseks. Ühegi seadusega ei ole kohtutepoolset õiguse edasiarendamist ära keelatud. Vastupidi, mitmed seadused on loonud suhteliselt soodsad eeltingimused õiguse edasiarendamiseks. Samas on seadusega jäänud täpsustamata, milline tähendus on kohtu õigusloomelise tegevuse tulemit sisaldavatel kohtulahenditel tulevikus teiste kohtulahendite tegemise jaoks. Sellele vaatamata võib väita, et Eesti Riigikohtu lahenditel, mis sisaldavad kohtunikuõigust, on alama astme kohtute jaoks faktiliselt eeskujuandev ning ka regulatiivne tähendus. (Sillaots, 2001) Ka riigikohtunik Julia Laffrangue on esitanud oma seisukoha Eesti õigusperekondliku kuuluvuse osas: „Huvitaval kombel on üldjoontes Mandri-Euroopa õigusperekonda kuuluvas
üldosa. · TsÜS on üldosaks VÕS-le, AÕS-le, PKS-le ja PärS-le · TsÜS on ka üldosaks eraõiguse eriosa seadustele (nt ÄS, TLS, MTÜS, SAS jne) Objektiivses tähenduses tsiviilõigus on normid ja tavad, mis reguleerivad isikutevahelisi varalisi ja mittevaralisi suhteid. Õigus subjektiivses tähenduses- objektiivsest õigusest tulenev üksikisiku nõue teise eraisiku või riigi suhtes 1. Common Law süsteem Kohtulahenditel baseeruv õigussüsteem - Ei erista avalikku- ja eraõigust sh puudub tsiviilõigus kui õigusharu, kuigi teoorias ja nt kohtuotsustes mõistet kasutatakse - Puudub väga selge õigussüsteemi struktuur 2. Nordic Law süsteem Kirjutatud õigusel baseeruv õigussüsteem - Rohkem struktureeritud kui Common Law õigussüsteem, otseselt siiski puudub "tsiviilõoiguse" mõiste 3. Civil Law süsteem Kirjutatud õigusel baseeruv õigussüsteem
erinevustest - eri süsteemide kujunemise erinevustest - -rahvuslikest traditsioonidest, mis jätsid jälje õigusloomele. Common law süsteemi eredaimaks näiteks on Inglismaa, kust see süsteem ka pärit on. Kontinentaalsüsteem seevastu on ka Eestis. Eestis on seaduse andmise õigus ainult kõrgemal seadusandjal parlamendil. Inglise õigus tuleneb kahest põhilisest allikast:seadused, mille on vastu võtnud Inglise parlament, ka common lawm, mis põhineb varasematel kohtulahenditel. Samalaadse probleemi lahendamisel on varasem otsus asja arutavale kohtule kohustuslik just nagu Eesti Vabariigi I ja II astme kohtutele kohustuslik Riigikohtu seisukoht mõne asja 27 lahendamisel. Kahe süsteemi vahel on ülisuured erinevused ka kohtukorralduse osas.Kui Eesti tunneb maa-, linna-, haldus-, ringkonnakohtuid ja Riigikohut, siis Inglismaa kohtusüsteemi kuuluvad 1) tsiviilasjade arutamiseks - maakonnakohtud I aste;
alaealine, last ülal pidanud või (b) on laps ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastatud samal põhjusel ning too välja kohtu põhjenduste ühised jooned ja/või põhimõttelised erinevused eesmärgiga teha üldistusi selle kohta, millistele asjaoludele tuginedes kohtupraktika vabastab või vähendab lapse ülalpidamiskohustust vanema suhtes. Analüüs Käesolev Eesti kohtupraktika analüüs perekonnaõiguse valdkonnas põhineb järgmistel kohtulahenditel: 05.09.2017.a. otsus nr 2-16-67891, Pärnu Maakohtu 14.07.2016.a. otsus nr 2- 16-75112 ja Harju Maakohtu 5.10.2015.a. otsus nr 2-15-32953 (koos Tallinna Ringkonnakohtus lahendatud apelatsioonikaebusega4). Kõikide lahendite keskseks küsimuseks on ülalpidamistoetuse kohustusest vabastamine. Täpsemalt on tegemist olukordadega, kus vanem pole õigel ajal oma last üleval pidanud ning kohtud tuginedes perekonnaseaduse (edaspidi: PKS) §-i 103 p-le 2 analüüsivad, kas seetõttu
Töö analüüsis lähtutakse põhiseaduse kommenteeritud väljaandest, nii Eesti kui ka rahvusvahelistest isikute põhiõiguste kaitset ja kinnipidamist reguleerivatest õigusaktidest. Samuti mitmetest õigusteoreetilistest väljaannetest: Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja vabaduste kaitse, koostaja Rait Maruste; Riigiõigus, koostaja Taavi Annus; Põhiõigused kriminaalmenetluses, koostaja Uno Lõhmus. Samuti on lõputöö analüüsis oluline osa valdkonna kohtulahenditel. 7 Autor soovib avaldada suurt tänu käesoleva lõputöö juhendajale Jaanus Konsale suure pühendumuse ning suunavate kommentaaride eest. 8 1 VANGISTUSÕIGUSE REGULATSIOON 1.1 Vangistuse õiguslik regulatsioon Inimõiguste üks alusakt ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni 4 artikkel 1 algab sedastusega, et kõik inimesed sünnivad vabadena
annaabi.ee 
