akt on õigustühine siis, kui rikutud on akti andmise menetluse kõige olulisemaid nõudeid. Näiteks akti andja on selgelt väljunud oma pädevuse piirest, akt on ilmses vastuolus põhiseaduse ja seadustega, tegemist on jämedate vormivigadega (puuduvad allkirjad jne). Akt on algusest peale tühine. kehtetu akt evib toimet seni, kuni teda ei ole vaidlustatud ja kehtetuks tunnistatud. Vaidlustamine - Halduse üldaktid on vaidlustatavad Riigikohtu põhiseaduslikkuse kohtukolleegiumis, halduse üksikaktid halduskohtus. Halduskohtu ettekirjutuse alusel tühistab akti selle vastu võtnud organ või ametiisik. haldusaktide toime peatamise instituut halduskohtunikul/järelvalveametnikul on õigus peatada haldusakti täitmine kuni otsuse tegemiseni, kui selleks on mõjuv põhjus. Haldusaktid hakkavad juriidiliselt toimima alates jõustumisest. Jõustumine toimub kas 10-l või järgmisel päeval peale RT-s avaldamist, allkirjastamise päeval. Eraldi võib aja sätestada
Akt on õigustühine siis, kui rikutud on akti andmise menetluse kõige olulisemaid nõudeid. Näiteks akti andja on selgelt väljunud oma pädevuse piirest, akt on ilmses vastuolus põhiseaduse ja seadustega, tegemist on jämedate vormivigadega (puuduvad allkirjad jne). Akt on algusest peale tühine. Kehtetu akt evib toimet seni, kuni teda ei ole vaidlustatud ja kehtetuks tunnistatud. Vaidlustamine - Halduse üldaktid on vaidlustatavad Riigikohtu põhiseaduslikkuse kohtukolleegiumis, halduse üksikaktid halduskohtus. Halduskohtu ettekirjutuse alusel tühistab akti selle vastu võtnud organ või ametiisik. Haldusaktide toime peatamise instituut halduskohtunikul/järelvalveametnikul on õigus peatada haldusakti täitmine kuni otsuse tegemiseni, kui selleks on mõjuv põhjus. Haldusaktid hakkavad juriidiliselt toimima alates jõustumisest. Jõustumine toimub kas 10-l või järgmisel päeval peale RT-s avaldamist, allkirjastamise päeval
akt on õigustühine siis, kui rikutud on akti andmise menetluse kõige olulisemaid nõudeid. Näiteks akti andja on selgelt väljunud oma pädevuse piirest, akt on ilmses vastuolus põhiseaduse ja seadustega, tegemist on jämedate vormivigadega (puuduvad allkirjad jne). Akt on algusest peale tühine. kehtetu akt evib toimet seni, kuni teda ei ole vaidlustatud ja kehtetuks tunnistatud. Vaidlustamine - Halduse üldaktid on vaidlustatavad Riigikohtu põhiseaduslikkuse kohtukolleegiumis, halduse üksikaktid halduskohtus. Halduskohtu ettekirjutuse alusel tühistab akti selle vastu võtnud organ või ametiisik. haldusaktide toime peatamise instituut halduskohtunikul/järelvalveametnikul on õigus peatada haldusakti täitmine kuni otsuse tegemiseni, kui selleks on mõjuv põhjus. Haldusaktid hakkavad juriidiliselt toimima alates jõustumisest. Jõustumine toimub kas 10-l või järgmisel päeval peale RT-s avaldamist, allkirjastamise päeval. Eraldi võib aja sätestada
Õigustühised aktid on JURIIDILISELT OLEMATUD. Haldusakti teoorias tehakse vahet ka: vaieldavate aktid Eestis on kõik sellised vaieldamatute aktid - mida ei saa kehtivas õigussüsteemis vaidlustada. Kõik kehtetud aktid on kehtiva õiguskorra järgi vaidlustatavad. (2) Halduse üldaktid on vaidlustatavad Riigikohtu põhiseaduslikkuse kohtukolleegiumis. Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumil õigus tunnistada Kehtiva õiguse järgi võib akti tühistada omal initsiatiivil ka akti vastu võtnud organ ise või siis kõrgemalseisev organ. (3) halduse üksikaktid halduskohtus. Tühistamisega lõpeb haldusakti toime. Haldusaktide toime peatamise instituuti - kaebuse või protesti esitamine ei takista kaevatava
Õigustühised aktid on juriidiliselt olematud. Seevastu kehtetu akt evib toimet seni, kuni teda ei ole vaidlustatud ja kehtetuks tunnistatud. Haldusakti teoorias tehakse vahet ka vaieldavate ja vaieldamatute aktide vahel. Viimased on sellised aktid, mida ei saa kehtivas õigussüsteemis vaidlustada. Eesti õiguskord selliseid akte ei tunne. Kõik kehtetud aktid on kehtiva õiguskorra järgi vaidlustatavad. Halduse üldaktid on vaidlustatavad Riigikohtu põhiseaduslikkuse kohtukolleegiumis, halduse üksikaktid halduskohtus. Vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 19 1. lõike punktile 2 on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumil õigus tunnistada halduse üldakt kehtetuks kas täielikult või osaliselt. Halduskohtumenetluse seadustiku § 20 2. lõike järgi on halduskohtul õigus kaevatud või protestitud õigusakt tunnistada seadusevastaseks ja kohtuotsuses teha vastavale organile, asutusele või ametiisikule
Õigustühised aktid on juriidiliselt olematud. Seevastu kehtetu akt evib toimet seni, kuni teda ei ole vaidlustatud ja kehtetuks tunnistatud. Haldusakti teoorias tehakse vahet ka vaieldavate ja vaieldamatute aktide vahel. Viimased on sellised aktid, mida ei saa kehtivas õigussüsteemis vaidlustada. Eesti õiguskord selliseid akte ei tunne. Kõik kehtetud aktid on kehtiva õiguskorra järgi vaidlustatavad. Halduse üldaktid on vaidlustatavad Riigikohtu põhiseaduslikkuse kohtukolleegiumis, halduse üksikaktid halduskohtus. Vastavalt põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 19 1. lõike punktile 2 on Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kohtukolleegiumil õigus tunnistada halduse üldakt kehtetuks kas täielikult või osaliselt. Halduskohtumenetluse seadustiku § 20 2. lõike järgi on halduskohtul õigus kaevatud või protestitud õigusakt tunnistada seadusevastaseks ja kohtuotsuses teha vastavale organile, asutusele või ametiisikule
annaabi.ee 
