jaanuari 2001. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-59-01, p 1). Kus on öeldud, haigus ei pruugi alati olla mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks ning et mõjuva põhjusega on tegemist ka juhul, mil protsessitoimingu õigeaegne sooritamine oli küll põhimõtteliselt võimalik, kuid see oleks seadnud ohtu inimese tervise. 2.5 Eriarvamused Eriarvamused kohtuotsuses puuduvad 3. Kohtuotsuse stiil Kohtuotsus on kirjutatud eesti keeles ja korrektselt. Kohtukeel oli arusaadav. Natuke häiris sõnade ja lausete kordus. Kohtuotsuse liigendus on selge ja korrektne, oli tagatud sidusus, mõttearendus on jälgitav (sai eristada iga seisukohta ja otsust ning asjade käik oli järjestatud vastavalt toimunule). 4. Mitte juristi arvamus Minule kui mitte juristile jäi mulje, et kaebaja muutis pidevalt oma juttu. Tema vastuväited oleksid olnud palju usutavamad minu jaoks, kui ta oleks väljendanud oma
Riigikohtu 16. jaanuari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-07; Kõik need viited on asjakohased, kuna, neis kõigis oli probleem töötaja ja tööandja vaheliste suhetega, töölepingu või töövõtulepingu osas,palga mitte väljamaksmise või siis viivised palga maksmise viivitamisega, samuti ka tööraamatu (mitte)olemasolu osas. Eriarvamused kohtuotsuses: Eriarvamused kohtuotsuses puuduvad. 3. Kohtuotsuse stiil Kohtuotsus on kirjutatud eesti keeles ja korrektselt. Kohtukeel oli arusaadav. Natuke häiris sõnade ja lausete kordus, mis tegi alguses lugemise raskeks. Kohtuotsuse liigendus on selge ja korrektne, oli tagatud sidusus, mõttearendus on jälgitav (sai eristada iga seisukohta ja otsust ning asjade käik oli järjestatud vastavalt toimunule) Samuti oli lugedes kergesti leitav alguspunkt. 4. Mitte juristi arvamus Mina, kui mittejurist arvan, et hageja probleem oli arusaadav ja mõistetav, kuna iga
KOHUS JA KOHTUMENETLUSED Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. Maakohtud arutavad kriminaal- ja tsiviilasju. Esimese astme kohtud on ka halduskohtud (Tartu, Tallinn) Ringkonnakohus (3- Tallinn, Tartu, Jõhvi) Riigikohus asub Tartus. 3 kolleegiumi tsiviil, haldus ja kriminaal. Riigikohus tegeleb ka põhiseaduse järelvalvega. KOHTUPIDAMISE ÜLDISED PÕHIMÕTTED Kohtunikud peavad kandma talaari. Kohut mõistetakse seaduse alusel. Asjade arutamine on avalik. Kohtukeel on eesti keel. Kõik isikud on kohtu ja seaduse ees võrdsed. Maakohtute juures asuvad kinnistusametid ja kriminaalhooldusosakonnad. Tsiviilkohtumenetlus: hageja-kes kaebab, kostja-kelle peale kaevatakse. Mõlemal on advokaadid. Kohus ei otsi tõendeid. Eelistungid. Kui hageja ei tule istungile, võib kohus jätta hagi läbi vaatamata. Kui kostja ei ilmu, võidakse teha tagaseljaotsus. Halduskohtumenetlus: menetlus algab kaebuse esitamisega. Tõendeid koguvad nii kohus kui ka asjaosalised.
Ostu hinna tasub ostueesõigusega isik( riigilõiv). 29.Tsiviilkohtupidamise üldpõhimõtted(kohtud, keel, avalikkus, esindus): Tsiviilasja lahendavad: ( maakohtud 4; ringkonnakohtud 3 ; Tartus riigikohus). Tsiviilasjadena vaadeldakse kõiki tsiviilvaidlusi ja ka tööalaseid. Kohtukoosseisud: maakohtus lahendab hagita menetlust kohtunik üksi, hagi siis vb kaasata rahvakohtunikke; ringkonnakohtus kollegiaalselt väh 3 liikmeline koosseis; riigikohtus ka kolleg vähemalt 3 koosseis. Kohtukeel eesti keel(riigi) kuid vb kasutada teist keelt kui valdav rahvas räägib nt vene keelt. Asjade arutamine ja kohtuotsuste kuulutamine toimub avalikult. Vb ka kinniseks kuulutada. ( riigi või äri saladus jne). 30.Menetlusosalised, nende õigused ja kohustused: Osalised(pooled): on hageja( kes esitab nõude, milles osas kohtule kellegi vastu) , kostja( vastaspool, kelle vastu esitatakse nõue või hagi) ja kolmandad isikud( keda see nõue vb veel puudutada).
Halduskohus. Olemas ka paar liiki erikohtuid: nt töökohtud, üürikohtud jne. Õiguse Nõukogu, mis koosneb Ülemkohtu ja Kõrgema Halduskohtu kohtunikest, ülesandeks on kontrollida seaduseelnõu vastavust kehtivale õigusele enne, kui need esitatakse Parlamendis arutamiseks. Avalik süüdistus jaguneb kolmeks: piirkondlikud süüdistajad, riiklikud süüdistajad ja Riiklik Peasüüdistaja. 28. Soome õiguskaitsesüsteem Üldkohtud ja halduskohtud. Kohtukeel soome ja rootsi keel. Esimese astme kohtuteks on kärajakohtud. Kriminaal– ja tsiviilasjad. Ainuisikuline kohtunik või kolm professionaalset kohtunikku, Teist astet omab 6 õuekohut (mõnes kriminaalasjas ka I). Kolm või rohkem professionaalset kohtunikku. Kõrgeim on Ülemkohus. Kohtu president + vähemalt 15 liiget. Justiitsminister omab viimase täies koosseisus tegutsemisel ka hääleõigust, Eestis mitte. Ülemkohtul ei ole seaduste
Halduskohus. Olemas ka paar liiki erikohtuid: nt töökohtud, üürikohtud jne. Õiguse Nõukogu, mis koosneb Ülemkohtu ja Kõrgema Halduskohtu kohtunikest, ülesandeks on kontrollida seaduseelnõu vastavust kehtivale õigusele enne, kui need esitatakse Parlamendis arutamiseks. Avalik süüdistus jaguneb kolmeks: piirkondlikud süüdistajad, riiklikud süüdistajad ja Riiklik Peasüüdistaja. 28. Soome õiguskaitsesüsteem Üldkohtud ja halduskohtud. Kohtukeel soome ja rootsi keel. Esimese astme kohtuteks on kärajakohtud. Kriminaal ja tsiviilasjad. Ainuisikuline kohtunik või kolm professionaalset kohtunikku, Teist astet omab 6 õuekohut (mõnes kriminaalasjas ka I). Kolm või rohkem professionaalset kohtunikku. Kõrgeim on Ülemkohus. Kohtu president + vähemalt 15 liiget. Justiitsminister omab viimase täies koosseisus tegutsemisel ka hääleõigust, Eestis mitte. Ülemkohtul ei ole seaduste põhiseaduslikkuse järelvalve funktsiooni
annaabi.ee 
