kõik tunnistajad, uuritakse fakte ja tõendeid. · ristküsitlus - vastastikku tõendeid pidevalt ja aktiivselt kontrollima. Kriminaalmenetluses arvatase, et ristküsitlus kaitseb kohtualust paremini. · Tänu ristküsitlusele on kohtutöö vähenenud. · võistlevuseprintsiip on välismaal tuntum ja kasutatum. · See on pärit inglismaalt juba 17.sajandist, kuid on arenenud edasi. kuulduste keelu reegel ehk kohtueelsed antud ütlused, koos kõigi teiste tõenditega kuuluvad kuulduste hulka. Peab olema ise näinud või kuulnud oma kõrvaga kohtumenetlusse kuuluva asja tõendeid. Kui sõber ütleb, et tule räägi, kunas ma helistasin sulle vahetult peale juhtumist, siis ei tohiks kolmas isik kohtusse minna tunnistama, sest nendel tunnistustel pole alust. uurimisprintsiip tsiviilasjasdes pole õigus kohtul tõendeid otsida. · advokaat on isiku lepinguline esindaja.
(kirjeldage). Läbirääkimised - Reegleid ei ole kuid vaja on kogenud läbirääkijaid. Vahendusmenetlus/ lepitusmenetlus - Lepitusseadusega reguleeritakse lepitusmenetlust tsiviilasjades. Kohtuvälised vaidluste lahendamise organid - Vahekohtu kokkulepe on poolte kokkulepe anda vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus. Kohtueelsed komisjonid – Kindlustuse vahekohus, töövaidluskomisjon (sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan, kuhu saab pöörduda kõigi töösuhetest tulenevate vaidluste lahendamiseks) 5. Millistel juhtudel mõni õiguskaitse vahed välistab teise kasutamise. Kui võlausaldaja põhjustas ise rikkumise siis ei saa võlausaldaja tugineda kohustuse rikkumisele võlgniku poolt. Vääramatu jõu tõttu lepingut rikkunud võlgnik reeglina ei vastuta lepingu rikkumise eest. 6
läbiviimist. Lepitusmenetlus loetakse lõppenuks kui jõuti kokkuleppele, üks osaline soovib katkestada või lepitaja katkestab menetluse. Kohtuvälised vaidluste lahendamise organid - Vahekohtu kokkulepe on poolte kokkulepe anda vahekohtu lahendada nende vahel tekkinud või tekkida võivast kindlaksmääratud lepingulisest või lepinguvälisest suhtest tulenev vaidlus. Eesti Kaubandus- ja tööstuskoja arbitraazikohus, tallinna börsi vahekohus Kohtueelsed komisjonid – Kindlustuse vahekohus (kui ei nõustu enda suhtes tehtud kindlustusandja otsusega, pole kohustuslik), töövaidluskomisjon (sõltumatu individuaalseid töövaidlusi lahendav töövaidlusorgan, kuhu nii töötaja kui ka tööandja saavad pöörduda ilma riigilõivu maksmata kõigi töösuhetest tuelnevate vaidluste lahendamiseks, rahalised nõuded kuni 10 000euri), tarbijakaebuste komisjon (tarbija ja
Kui autoriõigus kaitseb kopeerimise vastu, aga mitte identse teose loomise vastu, siis registreeritud tööstusomandi omanik on kaitstud ka heausksete hilisemate iseseisvate leiutiste kaubandusliku kasutamise eest teiste isikute poolt. Arvesse võttes seda, et tööstusomandi puhul on tegemist spetsiifilise õigusharuga, milles olulist rolli mängib tehniline teadmine jms, on üldiselt levinud spetsiaalsed kohtud või kohtueelsed asutused, kus tööstusomandi vaidlusi lahendatakse. Erikohtud on näiteks Saksamaal (edasikaebamine ainult Saksa Liidukohtusse), Ühendkuningriigis; Šveitsis, Türgis jm on vaidlused allutatud kaubanduskohtutele. Eestis täidab kohtueelse vaidlustusasutuse funktsiooni Majandusministeeriumi juures asuv Tööstusomandi apellatsioonikomisjon, milles arutatakse kahte liiki vaidlusi. Esiteks lahendatakse seal taotleja kaebusi (apellatsioon) Patendiameti otsuste peale, teiseks kolmanda isiku
avalduse esitamisest- reeglina kahe kuuga on vaidlus lahendatud) ja odavalt TVK peab suunama vaidluse pooli lahendama asja kokkuleppel - Töövailduse juhatajad peavad iga 3 aasta jooksul ennast atesteerima, et nad oleksid pädevad. - TVK-sse pöördumine on riigilõivuvaba - vaidluse pooled kannavad oma menetluskulud ise – kui kohtusse minnakse edasi, ja T või TA on olnud advokaat, siis kohtus saab ka TVL kulusid saab ka välja nõuda (kohtueelsed kulud) - töövaidluse läbivaatamisel tuleb käsitleda töötajat töösuhte nõrgema poolena (3-2-1-143-11) kaks viisi, esiteks on TVK või kohtul kõrgendatud selgitamiskohustus töötajale (reeglina ei võta T endale esindajat) ja teiseks T on väiksem tõendamiskoormus (väiteid ja nõudeid peab pool tõendama, millele ta tugineb), aga ettevõtjal kui info omanikul on paremad võimalused tõendada. - (TvLS §§ 13, 15, 16)
annaabi.ee 
