?????? Voolu keskmine kiirus- vedeliku kõigi osakeste ühesugune kiirus, millega liikudes annavad nad tõelise vooluhulga. 11. Rõhulang vedeliku voolamisel torustikes. Rõhulangu põhjustavad tegurid. Milles väljendub rõhulangu mõju voolamise tingimustele? Energiakadu väljendub voolava vedeliku rõhu vähenemises, mistõttu nimetatakse seda rõhukaoks (rõhu languks). Rõhukadusid esile kutsuvad voolutakistused jagunevad kahte liiki: hõõrde- ehk lineaartakistused, kohttakistused. Rõhukaod, mida põhjustavad hõõrdetakistused, on tingitud voolava vedeliku hõõrdumisest vastu torustiku seinu ja vedeliku osakeste omavahelisest hõõrdumisest ning nad on võrdelised voolu läbitud teepikkusega. Kohttakistused on põhjustatud vedeliku voolu kiiruse ja suuna muutumisest, mille põhjusteks on torustiku konstruktsioon ja süsteemi elemendid. Kohttakistusteks võivad olla: voolu ristlõikepinna suurenemine või
1400 mm A4 34 x 3,5 mm tsingitud terastoru A11 1225 mm Joonis 1.4 Katsetorustiku skeem - ühendus piesomeetriga, - tagasilöögi klapp, - kuulkraan, - ventiil Torustik koosneb järgmistest osadest: A - tsingitud toru DN 25 B - tsingitud toru DN 15 C - polüvinüülkloriidtoru DN 15 D - toru, millel on järgmised kohttakistused: a - tagasilöögiklapp b - kuulkraan c - normaalventiil d - järsk laiend 15/40 e - järsk ahend 40/15 E - vasktoru DN 15. Iga toru mõõdetava osa ette on paigaldatud kolmik, millest impulsstoru on ühendatud piesomeetriga. Mõõdetavate osade pikkus on näidatud skeemil. Piesomeetrid on kinnitatud
sügavuse, see saab sündida ainult vooluhüppega. 23.Ahassügavus ja selle kaassügavus: Et selgitada, milline on vooluhüpe alumises bjefis tekib, on vaja arvutada ahassügavuse h c kaassügavus h´´c. Arvutusavaldise tuletamiseks kirjutatakse Bernoulli võrrand voolutõkke- eelse ristlõike 0 ja ahasristlõike c jaoks: H+P+v02/2g = hc+vc2/2g+ht. Selle võrrandi vasak pool võrdub erienergiaga E0, millega vool langeb alumisse bjeffi. Survekao põhjustavad kohttakistused, seega ht = vc2/2g. Ahassügavuse saab võrrandist q = Q/h = hc (2g(E0-hc)) proovimismeetodil. Kuid ristkülikulises sängis saab ahassügavuse ja selle kaassügavuse määrata ka M. Tsertoussovi graafiku abil. 26.Rahustuskaevu (R) arvutus: Rahustuskaev on vooluhüppe uputamiseks vesiehitise jalamile rajatud süvend. R sügavus sügavus arvutatakse tingimusest,et kaevu sees oleks vooluhüpe kaetud: hk = h´´c = d+t+z, kus z on rahustuskaevu tagaserva tekitatud paisutus, = 1,05.
A4 A11 34 x 3,5 mm tsingitud terastoru 1225 mm Joonis 1.4 Katsetorustiku skeem - ühendus piesomeetriga, - tagasilöögi klapp, - kuulkraan, - ventiil Torustik koosneb järgmistest osadest: A - tsingitud toru DN 25 B - tsingitud toru DN 15 C - polüvinüülkloriidtoru DN 15 D - toru, millel on järgmised kohttakistused: a - tagasilöögiklapp b - kuulkraan c - normaalventiil d - järsk laiend 15/40 e - järsk ahend 40/15 E - vasktoru DN 15. Iga toru mõõdetava osa ette on paigaldatud kolmik, millest impulsstoru on ühendatud piesomeetriga. Mõõdetavate osade pikkus on näidatud skeemil. Piesomeetrid on kinnitatud statiivile ja nende järjestus (vasakult paremale) on
A4 A11 34 x 3,5 mm tsingitud terastoru 1225 mm Joonis 1.4 Katsetorustiku skeem - ühendus piesomeetriga, - tagasilöögi klapp, - kuulkraan, - ventiil Torustik koosneb järgmistest osadest: A - tsingitud toru DN 25 B - tsingitud toru DN 15 C - polüvinüülkloriidtoru DN 15 D - toru, millel on järgmised kohttakistused: a - tagasilöögiklapp b - kuulkraan c - normaalventiil d - järsk laiend 15/40 e - järsk ahend 40/15 E - vasktoru DN 15. Iga toru mõõdetava osa ette on paigaldatud kolmik, millest impulsstoru on ühendatud piesomeetriga. Mõõdetavate osade pikkus on näidatud skeemil. Piesomeetrid on kinnitatud
seega, iga liige väljendab siin survet (ja erienergiat): - z kõrgussurve (potentsiaalne asendi-erienergia), 2 - - kiirussurve (kineetiline erienergia), ning 2g p - - piesomeetersurve (potentsiaalne rõhu-erienergia). g Reaalvedeliku jaoks on see olukord natuke erinev, kuna voolu koguenergia liikumisel torus väheneb pidevalt kadude tõttu, mida põhjustavad nt. vedeliku viskoossus, vedeliku hõõrdumine vastu toru seinu, kohttakistused, jm. Sellega kaasneb survekadu, mida tähistame kui hkadu, ning seda arvestades võtab Bernoulli võrrand reaalvedeliku statsionaarse voolamise jaoks järgmise kuju: 12 p1 2 p z1 + + = z 2 + 2 + 2 + hkadu (3.43). 2g g 2g g 3.4.2.1 Bernoulli võrrandi rakendamine fluidumi mahtkulu ja kiiruse mõõtmisel
annaabi.ee 
