lähe kokku meie ootustega, püüame teha situastioonilisi omistusi. - Põhjuslikud omistused tulenevad ka inimese elukäigust ja kultuurist. !! Attributsiooniviga- tendents teha dispositsioonilisi omistusi ja ignoreerida situatsioonilist infot. Enda kohta tehti rohkem dispositisioonilisi omistusi ja teise kohta rohkem situatsioonilisi omistusi. Enda kohta tehakse situatsioonilisi omistusi(minu eriala aitab hea töö leida). Ja sõprade kohtsa dispositisoonilisi- ta on tugev matas. Seligman-õpitud abitus, apaatsus olukorras Vt üle lk 384 eelviimase lõigu viimane lause Sotsiaalsed esitlused Fundmentaalne attrib.viga ehk eneseesitluse hälve Uskumuste külmutamine see sõltu kui osab on inimene alt.seletuste väljamõtlemisel ja kui kõrgelt mot.ta on. Suhtlemine sotsiaalne looderdamine- Grupis võib muutuda iga inimese üksikpanus väiksemaks sotsiaalne soodustamine- grupi juuresolek sunnib igaüht tööle
Harry ei sobi tänapäeva ühiskonda, mis põhineb õnnele. Kõik, mis ühe inimese õnnelikusk võib teha on Harry ,,hunt" endast eemale tõrjunud. Lohutus, et ta võib iga kell endalt elu võtta hoiab teda elus. Krahh saabub siis, kui Harry läheb tülli oma viimase sõbraga. Hunt Harry sees oli saavutanud oma eesmärgi. Teine pool hingest, kes vajas eluks maiseid rõõme ei suutnud seda taluda ja otsustas minna lihtsama vastupanu teed. Saatuse tahtel kohtsa ta aga Hermienet, kes pakkus Harryle seda, mida tema ,,maine" pool vajas, armastust ja hoolivust. Hermiene elu hinnaga leiab ta väljapääsu ja taastab usu ellu. Harry Haller oli kõvasti mõjutatud heaoluühiskonnast, kus inimesel oli rohkem aega enda jaoks, mis võimaldas ka depressiivseid mõtteid ja väga perfektsionistlikke ideaale. Ta lõi ise endale vangla, koos sealsete rangete reeglitega. Just need enda loodud reeglid viisidki Harry
Töö koostamine andis mulle põhjapanevad teadmised Aristotelese filosoofiast ja maailmakäsitlusest. Nüüdsest mõistan tema vaateid ja põhjendusi eksistentsi ning olemise põhjuste kohta. Huvitav oli uurida ka tema elulugu, mis nagu kuulsate isikute puhul ikka, on hästi teada ja mõningaste skandaalidega rikastatud. Praegu küll iganenud Aristotelese filosoofia oli mõistetavalt läänemaailmas populaarne, kuna see pakkus põhjalikku selgitust tähtsate elementide kohtsa, nagu näiteks tunnetus, hing, põhjuslikkus või Jumal. Referaat täitis mu ootused ning sain teada kõik, mida soovisin. Tänan lugemast! 8 Kasutatud allikad http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/aristoteles 9
võttis ta peaaegu täielikult kaasa ja asus elama tartu Veski tänavale. 1930. aastal sündis tütar Siisi-Mall ning 1933. aastal tütar Lilian. 1930. töötas ta Tartu ülikoolis üldesteetika ja stilistika õppejõuna. Samal aastal sai ta"Loomingu" toimetajaks, mis alguses osutus temagi jaoks pisut hirmuäratav. Selle kõravalt rajab Semper kohe "Loomingu" toimetamise kahele peamisele põhimõttele: ajakiri peab kajastama meie kirjanduselu kõikides ta avadustes ning kaastöö kohtsa on maksev kunstiväärtuslikkuse kriteerium, sest ajakirja eesmärgiks oli hoida kõrgel kunstiline tase ja mitte laskuda saraselt perekonnalehtede tsooni. 1935. aasta lõpuks töötati välja "Loomigu" ümberkorraldamise kava, mis pidi andma ajakirjale kindluse. LOOMING JA ELUAEG 1940-1970 21.juunil moodustatud rahvavalitsuses määrati J.Semper haridusministriks. Hiljem oli ta hariduse rahvakomissari asetäitja ja 1941. aastast alastes Eesti NSV Kunstide Valitsuse juhataja. 1940
ka kujutav kunst. Noor- Eesti andis kunstnikele tegutsemis- ja esinemisvõimalusi, need omakorda toetasid rühmitust oma töödega.( kujundasid ja illustreerisid Noore- Eesti väljaandeid). Noor- Eesti oluline tegevusvaldkond oli ka keeleuuendus( Johannes Aaviku eestvedamisel). Eesti kirjakeele sõnavara täiendamiseks ja puhastamiseks saksa mõjust. Johannes Aavik andis välja Keelelist Kuukirja, tõlkis raamatuid ning kirjutas kriitikat eesti luule keele-jakujunduskasutuse kohtsa. Enamik inimesi ei võtnud uusi sõnu siiski koha kasutusele, see jäi mõõdukuse piiridesse. Tema tegevus innustas ka hilisemaid luuletajaid. Kuulus üleskutse ,, Olgem eestlased, aga saagem europlasteks" jt. sarnased ütlused kuuluvad Gustav Suitsule. Nooreestlased väärtustasid kirjutamiskultuuri. Ühisväljaanded : Noor Eesti albumid I(1905) II(1907), III(1909), IV(1912), V( ? ), ajakiri Noor- Eesti. Alates Noor- Eestist võib rääkida asjatundlikust kirjanduskriitikast.
annaabi.ee 
