· Kaugemaad külastab viimaks Geissler, kes annab Iisakule ja Siivertile nõu kaevata põldusele kraavid ninf juhtida kuivadele nurmedele jõest vesi, et viljasaak päästa. · Geissler tundub välimuse järgi laostunud olevat, kuid kingib Leopoliinele hõbedast toosi ning hoiatab Iisakut, et tahab peatselt alustada vasemäel vljakaevamistöid. Endine lensman lubab maa omanikule saadavast tulust suure osa. · Isak arvab end metsas kohtavat saatanat ning Inger keelab tal teinekord metsa üksi minna. · Inger ootab jällegi last, see oli Jumala õnnistus. Iisak toob külast Ingerile suveks appi sepa tütre Jensiine. · Inger saadab Elesusele kirja, et poeg koju tuleks, kuid noormees pole huvitatud talutööst. Ka Iisak saadab Elesusele telegrammi. · Ingeril sünnib terve ja suurt kasvu tütar ning Iisak saab tütre sünnist tahtejõudu, et ehitada vana kõrvale uus tare.
Montesquieu Nimekast aadlisuguvõsast pärit Charles-Louis de Secondat Montesquieu elutööks sai raamat ,, Seaduste vaimust", mille ta eristas kahte liiki seadusi: 1) ühiskonnast sõltumatuid, loomuõigusest tulenevaid seadusi ning 2) kirjutatud seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, vaid eelistas selliseid, mis vastaksid võimalikult hästi iga konkreetse ühiskonna loomusele. Vabaduse vaimu kohtavat Montesquieu meelest pigem mägedes kui tasandikel. Väikese pindalaga riik sobib vabariigiks, sest selle esindajatel on võimalik igal ajal kokku tulla; suurema territoorium nõuab aga juba monarhiat. Parim viis Montesquieu arvates riigil rikastuda on kaubandus. Naaberriikide vallutamine võib küll ajutiselt tagada rahavoo, aga kuna pikapeale sõjaväe ülalpidamiskulutused on väga suured, siis pole see väga otstarbekas.
sai raamat "Seaduste vaimust" (1748), milles ta eristas kahte liiki seadusi: 1) ühiskonnast sõltumatuid, loomuõigusest tulenevaid seadusi ning 2) kirjutatud seadusi, mis sõltuvad ühiskonnast. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste seaduste kehtestamist, vaid eelistas selliseid, mis vastaksid võimalikult hästi iga konkreetse ühiskonna loomusele. Montesquieu arvates määrasid selle looduslikud olud ja kliima. Vabaduse vaimu kohtavat Montesquieu meelest pigem mägedes kui tasandikel; soojas kliimas on inimesed pelglikumad, külmemas aga julgemad. Väikese pindalaga riik soib vabariigiks, sest selle esindajatel on võimalik igal ajal kokku tulla; suurem territoorium nõuab aga juba monarhiat. Väga suure territooriumiga riike nagu Venemaa, sai Monterquieu arvates valitseda ainult despootia abil. Montesquieu pidas despootiat kõigist valitsemisvormidest halvimaks ning Euroopa jaoks täiesti sobimatuks
ühiskonna loomuse ümbritsev õhustik: looduslikud olud ja kliima. Riigi väike pindala soosib vabariiki, võimaldades selle esindajatel püsivalt kokku tulla, suurem territoorium nõuab juba monarhiat, väga suure territooriumiga riigid nagu Venemaa olid Montesquieu arvates valitsetavad vaid despootia abil. Vabaduse vaimu kohtavat Montesquieu meelest pigem mägedes kui tasandikel; soojas kliimas on inimene pelglikum, külmemas aga julge. Voltaire'i suhted valgustatud monarhidega- Enam kui keegi teine nimekatest valgustajatest uskus Voltaire valgustatud monarhiasse, lootes, et valgustusest mõjutatud valitsejad suudavad ühiskonda paremaks reformida. Voltaire oli külaliseks Preisimaa kuninga Friedrich II õukonnas ning kirjavahetuses Venemaa keisrinna Katariina II-ga.
Montesquieu geograafiline determinism: õhustik/kliima ja riigi territoriaalne suurus optimaalse valitsemisviisi mõjutajana. Montesquieu arvates määras iga ühiskonna loomuse ümbritsev õhustik: looduslikud olud ja kliima. Riigi väike pindala soosib vabariiki, võimaldades selle esindajatel püsivalt kokku tulla, suurem territoorium nõuab juba monarhiat, väga suure territooriumiga riigid nagu Venemaa olid Montesquieu arvates valitsetavad vaid despootia abil. Vabaduse vaimu kohtavat Montesquieu meelest pigem mägedes kui tasandikel; soojas kliimas on inimene pelglikum, külmemas aga julge. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste universaalsete seaduste kehtestamist, vaid eelistas seadusi, mis vastasid võimalikult rohkem iga konkreetse ühiskonna loomusele. Voltaire ja valgustatud monarhid. Jõuka kodanlase perekonnast pärit Voltaire pidas ideaalseks valitsemisviisiks samuti monarhiat
konstantseid seadusi ning positiivseid seadusi, mis sõltuvalt ajast ja ruumist on ühiskonniti erinevad. Montesquieu arvates määras iga ühiskonna loomuse ümbritsev õhustik: looduslikud olud ja kliima. Riigi väike pindala soosib vabariiki, võimaldades selle esindajatel püsivalt kokku tulla, suurem territoorium nõuab juba monarhiat, väga suure territooriumiga riigid nagu Venemaa olid Montesquieu arvates valitsetavad vaid despootia abil. Vabaduse vaimu kohtavat Montesquieu meelest pigem mägedes kui tasandikel; soojas kliimas on inimesed pelglikumad, külmemas aga julged. Montesquieu ei pidanud vajalikuks kogu inimkonnale ühesuguste universaalsete seaduste kehtestamist, vaid eelistas seadusi, mis vastasid võimalikult rohkem iga konkreetse ühiskonna loomusele. Vabadust tõlgendas Montesquieu õigusena teha kõike, mida seadused lubavad. Just seaduslikkus eristab ühiskonda anarhiast või despootiast
annaabi.ee 
