2 paberit, (taas tuleks märkida eraldi kaante ja sisu paber), värvide arv, toote tiraaž, trükkiettevalmistus ehk poognamontaaž, trükkimiseks kuluv aeg, järeltöötlus, kus tegeletaske lõikamise, voltimise, vastavalt toote vajadusele ka liimimine ja traatimine ning pakkimine. Hinda lisavad juurde ka foleerimine, UV-lakkimine, kohrutus ehk reljeefse kujutise või teksti loomist tootele jne. Ökonoomsust silmas pidades võiks offset-trükki hakata kaaluma alates 1000 A4- formaadis tiraažist. Hinnapakkumise koostamisel võetakse arvesse kõik eelöeldud tingimused ning sinna lisatakse 20% kasum ja 20% käibemaksu Tellimuseesitamine Hinnapäringu esitamine on kõige kergem viis saada teada ühetrükise hind. Seal peaks olema toodud soovitava trükise kirjeldus nii täpselt kui see on vähegi võimalik. Tuleb jäta ka
nimetatav kiht soojal aastaajal sulada, selle all asuvat pidevalt külmunud kihti nimetatakse passiivseks ehk inertseks horisondiks. Aktiivse horisondi paksus sõltub paljudest asjaoludest, mille hulka kuuluvad muu hulgas geograafiline laius, nõlva ekspositsioon, õhutemperatuur ja pinnase soojusjuhtivus. Igikelts on ka oluline reljeefi kujundav tegur. Ta põhjustab muu hulgas selliseid nähtusi nagu solifluktsioon, defluktsioon, termoabrasioon, pinnase kohrutus, pingo, termokarst, jääkiil, polügonaalpinnas ja palsa.Igikeltsa tõttu on raskendatud jõgede põhjaerosioon, mistõttu on jõed suhteliselt madalad, laiad ja väga meandreerunud (looklevad).Teadlaste sõnul on Siberi lääneosas viimastel aastatel täheldatud igikeltsa kiiret ulatuslikku sulamist. Kilomeetrite suurusi uusi järvi ja mullitavaid mudalaamasid tekitavat ning maastikku tundmatuseni muutvat sulamist põhjustab kliima soojenemine. Siberi igikeltsa
hakkavad kasvama (eriti varapuhkevad vormid). · Varakülmad esinevad augustis, septembris ja kahjustavad meil peamiselt lõunapoolse päritoluga võõrpuuliike, mis ei lõpeta kasvu varakülmade saabumise ajaks ning mille võrsed ei jõua normaalselt puituda. Kodumaistel liikidel võib varakülm kahjustada vaid hiljem kasvu alustavaid vesivõsusid ja jaanivõrseid (need puhkevad tavaliselt suve teisel poolel). · Külmakergitus ehk -kohrutus tekib varakevadel ja hilissügisel, kui öökülmad vahelduvad soojemate päevadega. Pealmine veerikas mullakiht öösel külmudes paisub ja kerkib üles ning tõstab taimed koos juurtega üles. Päeval sulades langeb muld tagasi jättes taimed paljastatud juurtega kõrgemale. Kui see kõik kordub, võivad taimed kerkida päris mullapinnale, juured paljastuvad ja taimed kuivavad. Eriti tugevalt
hakkavad kasvama (eriti varapuhkevad vormid). · Varakülmad esinevad augustis, septembris ja kahjustavad meil peamiselt lõunapoolse päritoluga võõrpuuliike, mis ei lõpeta kasvu varakülmade saabumise ajaks ning mille võrsed ei jõua normaalselt puituda. Kodumaistel liikidel võib varakülm kahjustada vaid hiljem kasvu alustavaid vesivõsusid ja jaanivõrseid (need puhkevad tavaliselt suve teisel poolel). · Külmakergitus ehk -kohrutus tekib varakevadel ja hilissügisel, kui öökülmad vahelduvad soojemate päevadega. Pealmine veerikas mullakiht öösel külmudes paisub ja kerkib üles ning tõstab taimed koos juurtega üles. Päeval sulades langeb muld tagasi jättes taimed paljastatud juurtega kõrgemale. Kui see kõik kordub, võivad taimed kerkida päris mullapinnale, juured paljastuvad ja taimed kuivavad. Eriti tugevalt kannatavad taimed selle all märgadel ja savistel muldadel
..-3º C, kuuse- ja tammevõrseid kahjustab temperatuur -3,5...-4,5º C, haavavõrseid -4...-5º C. Varakülmad e. sügiskülmad on ohtlikud augusti lõpus ja septembris lõunapoolt, pärinevatele eksootidele, sest pika vegetatsiooniperioodiga liikidel ei jõua võrsed õigeks ajaks puituda. Võrsete mittepuitumist soodustab pikk ja soe sügis ning kahjustused on suuremad kui sügisesed ja ka talvekülmad saabuvad järsku. Külmakahjustuste hulka kuulub ka külmakergitus ehk -kohrutus: Mullavesi paisub jäätudes ja jää kergitab koos mullaga üles ka taimed. Sulades langeb muld tagasi, taimed jäävad aga kõrgemale. Kui see kordub, võivad taimed kerkida päris mullapinnale ja nõrgad juured võivad katkeda. Külmakorhutust esineb rasketel liigniisketel muldadel. Külmakohrutus kahjustab tõusmeid ning 1...2 aasta vanuseid seemikuid. Nõrga juurestiku ja raske lõimisega kasvukohtade tõttu kannatab külmakohrutuse all enam kuusk
annaabi.ee 
