Muutudes teadlikumaks ja oskuslikumaks, osates paremini juhtida iseennast, toimus ka psüühika evolutsiooniline areng. 4. Mis on kohastumuslik probleem (adaptive problem)? Kohastumise käigus sobitutakse keskonda. Kõikvõimalikke iseärasusi arvesse võttes tegutsetakse harjumuspärasel viisil, sellisel, mis toimib ja on jätkusuutlik. Elujõulisemad on need, kes kohastumustele paremini ja kiiremini reageerivad ning need omaks võtavad. . Kohastumuslikke eluviise kohandades pidevalt muutuva keskkonna tõttu toimib areng. Vanemad on omandanud teatud hulga kohastumusi, siis tema järglased tegutsevad esialgu instiktide toel ja vanema hoole järgimisest. Kohastumisi ei pärita, need omandatakse. 5. Millised olid kiviaegse kütt-korilase peamised kohastumuslikud probleemid? Primitiivne eluviis. küttida ja korjata grüünest, et toitumisvajadused rahuldada. Otsida koobas
(näiteks tuullevijad, veevooluga levijad, jne.). Migratsiooniks nimetatakse levimist siis kui ühteaegu liigub kindlas suunas palju sama populatsiooni isendeid. Levimisvõime on oluline omadus kõigil liikidel, selle puudumisel on vähetõenäoline uusi ressursse hõlvata ja areaali suurendada. Suurem areaal on aga liigile kasulik sest nii saab isendite koguarv olla suurem ja liigi väljasuremise tõenäosus minimaalne. Seetõttu on organismidel välja kujunenud terve spekter kõikvõimalikke kohastumuslikke nippe ühest kohast teise jõudmiseks, kaasa arvatud näiteks uudishimu, mis sunnib uusi kohti avastama ja "vaatama, mis nurga taga on". Taimed kasutavad levimiseks vooluvett, tuult, loomi, lisaks on olemas paiskviljad seeme visatakse mehhaaniliselt valmimisel emataimest eemale. Sama on loomadega, kes valmikuna on liikumatud (sessiilsed organismid) ka neil on mingis vastsejärgus aktiivselt või passiivselt liikuvad sigikehad (diaspoorid).
Must nokk (emastel alanokk punase tüvikuosaga, noortel valkja tipuga) on silmatorkavalt pikk, linnu kogupikkusest üle viiendiku, ja ebaproportsionaalselt tugev. Tipu poole tumenev, ülalt sinine, alt pruun saba tundub aga kummaliselt lühike. Lühikesevõitu jalad on korallpunased, noortel mustad. Jäälinnu mass on 3446 g, tiiva pikkus 7,68,1 cm, siruulatus 2729 cm. Sooline dimorfism peaaegu puudub ainsa erinevuse leiame vaid noka värvuses. Jäälinnu kehaehituses ilmneb mitmeid kohastumuslikke jooni. Nii on ta keel väga väike, lausa taandarenenud: et mitte takistada kala haaramist ja nokas hoidmist. Varvastest on kolm eesmist algusosas märgatavalt kokku kasvanud. Morfoloogid nimetavad sellist jäset istujalaks; jäälind kühveldab jalgade abil pesaurust liiva ja muud kobestatud pinnast välja. Siniraaliste seltsi jäälindlaste sugukonda (Halcyonidae s. Alcedinidae) kuulub 8486 liiki. Elupaigast ja eluviisidest johtuvalt jaotuvad nad kahte alamsugukonda: põhiliselt
millised ökoloogilised valikutegurid on kujundanud need erinevad "kohastumused". Tõenäoliselt on mõlemad reeglid võrdselt head mistahes riigis. Need ei ole kohastumused antud riikide keskkonnaomadustele, vaid selline erinevus liikluse "käelisuses" on tekkinud ajalooliste juhuste tõttu. Need on lihtsalt alternatiivsed kohastumused. Ka loomariigis võime me igal pool kohata kohastumuslikult väärtuselt võrdseid, kuid väliselt erinevaid alternatiivseid kohastumuslikke tunnuseid. Näiteks lehmad ajavad kärbseid eemale sabaga, inimene käega. Elevant haarab kõike londiga, ahv käega, kass hammastega. Hakkama saavad kõik ühtviisi hästi. Veiste sarved on nahamoodustised, hirvlaste sarved aga luumoodustised. See ei pruugi üldse seotud olla mingite ökoloogiliste kohastumustega, vaid võib-olla evolutsioon lihtsalt kasutas erinevatel aegadel juhuslikult erinevat "toormaterjali", et toota funktsionaalselt sarnaseid kehaosi
objekti ja tema vahetu ümbruse vahel. Ärritajate vaheline erinevus kannab infot, tundlikud kontrastile, erinevusele, kalduvad tegelikku erinevust subjektiivselt veelgi võimendama. Kontrastiefekt. Pärast külma tundub soe kuumana. Vastandnähtus- assimilatsioon- erinevuste sarnastamine, samastamine. Kontrasti põhiliigid: *simultaankontrast- tekib üheaegsel ärritajate mõjusel *suktsessiivkontrast- tekib järjestikkusel ärritajate mõjumisel Olulisi kohastumuslikke funktsioone: tajupildis võimenduvad esemete, objektide, stseenide informatiivsed tunnused- servad, kontuurid jne. Tajuva organismi oluline tunnus on kontrastitundlikkus. Valitavad tundlikud kanalid; detektorid.- ajus on mõned närvirakud, mis aktiveeruvad ainult sobilikele ärritajatele. Valivad kindlaid sensoorseid tunnuseid, kindlaid väärtusi, nopitakse välja sobivad mõjurid. Neid kanaleid on palju, koos eristavad maailma eri tunnuseid. Ernst Heinrich Weber
kvaliteedi erinevus objekti ja tema vahetu ümbruse vahel. Ärritajate vaheline erinevus kannab infot, tundlikud kontrastile, erinevusele, kalduvad tegelikku erinevust subjektiivselt veelgi võimendama. Kontrastiefekt. Pärast külma tundub soe kuumana. Vastandnähtus- assimilatsioon- erinevuste sarnastamine, samastamine. Kontrasti põhiliigid: *simultaankontrast- tekib üheaegsel ärritajate mõjusel *suktsessiivkontrast- tekib järjestikkusel ärritajate mõjumisel Olulisi kohastumuslikke funktsioone: tajupildis võimenduvad esemete, objektide, stseenide informatiivsed tunnused- servad, kontuurid jne. Tajuva organismi oluline tunnus on kontrastitundlikkus. Valitavad tundlikud kanalid; detektorid.- ajus on mõned närvirakud, mis aktiveeruvad ainult sobilikele ärritajatele. Valivad kindlaid sensoorseid tunnuseid, kindlaid väärtusi, nopitakse välja sobivad mõjurid. Neid kanaleid on palju, koos eristavad maailma eri tunnuseid. INTELLIGENTSUS JNE Intelligentsuse mõõtmine
· Darwini ideede alusel välja kujunenud evolutsiooniline psühholoogia seletab meie aju ehituse päritolu 3 oletuse kaudu: Inimaju on 4- 5 miljoni aastase evolutsiooni produkt & praeguse inimliigi kujul kuni 250 000 aastat vana Koos füüsilise kohanemisega on kulgenud ka psüühiline kohanemine, psüühika ja keha aitab ellu jääda & paljuneda Meie keha & psüühika on kohanenud eluks küttide & korilaste maailmas, muutunud oludes saab aju & psüühika kohastumuslikke muutusi kasutada muudel otstarvetel kui neil, milleks nad kunagi tekkisid. See lubab kohaneda praegu. · Lisaks on oluiline see, et inimesed kujutavad endast sotsiaalseid, koostööle orienteeritud loomi. · Need 4 oletust on seotud asjaoluga, et evolutsioon pole liikide jaoks tulevikkuvaatav, vaid neid ainult tänastele nõuetele kohandav tegur (Nicholson, 1997).
annaabi.ee 
