künkaid nii kutsusid. Nii vaieldi hulk aega. Keeleteadlased arvasid, et eks ta ole, inimesed tahavad selliseidkollaseid päevakajalisi kohanimesid, aga ega neid kõiki kohe kaardile kanda ei saa, sest, mõelge kui paarisaja aasta pärast arvataksegi, et see on olnud päris ürgne eesti nimi . Osa inimesi naeris, sest neile see mõte meeldis. Lõpuks otsustati, et ainult valitsusel on õigus nime määrata.Ja sellega olgu jutul lõpp. Siis mõeldiveel, et tuleks teha kohanimeseadus ja et selle seaduse võiks ikka kohanimekomisjon ise ette valmistada. TOORBOORA MÄED ELVA LÄHISTEL Kaardifirma ,,Kaart" trükkis Eesti atlase kaardile Elva lähistele kohanimeks Toorboora mäed. Kaardifirma tõi põhjenduseks selle nime panemise õigustuse, sest kohalikud kutsuvad neid mägesid nii ja seda nime soovisid kaardile ka suusatajad. Vaidlus jätkus nime üle pikemat aega. Kutsuti kokku valitsuse juures asuv
kohanimed". Eesti Keele Sihtasutus. Tallinn 2002. Kohanimede ülevaate esimeses osas on juttu toponüümide olemusest, muutumisest ja uurimisest. Teine osa annab pildi Eesti kohanimede süsteemist, struktuurist, levikust, komponentidest ja morfoloogiast. Osa lõpetab peatükk tüüpilisematest Eesti kohanimedest. Üldkeelekorralduse alaliigid on oskuskeelekorraldus ja nimekorraldus. Seadusega on reguleeritud kohanimeseadus, nimeseadus ja ärinimed. Oluline roll nimeuurimises on Henn Saaril, kes oli nimekorralduses väga mitmekülgne. Henn Saari ,,Keelehääling". Eesti Raadio ,,Keeleminutid" 1975-1999. Koostanud Sirje Mäearu. Eesti Keele Sihtasutus 2004. 1976. aastal ilmunud keelehäälingu järg on sisuliselt oma aja keele- ja ühiskonnaelu kroonika. Henn Saari igakuised Keeleminutid olid raadiokuulajate seas oma särava esitlusviisi tõttu väga oodatud. Kokku kolmekümne aasta ja
maksjaks kohaliku omavalitsusüksuse asutuse, kes teeb maksustavaid erisoodustusi. - Riigieelarveseadus Peamine punkt on §9, mis määrab riigieelarve suhted kohalike omavalitsusüksuste eelarvetega. - Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus Sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse, haldusterritoriaalse korralduse muutmise ja haldusüksuste piiride ning nimede muutmise korra ja alused. - Kohanimeseadus Oluline punkt on §5, mis annab kohanime määramise õiguse kohalikule omavalitsusele. - Avaliku teenistuse seadus Kõige tähtsam punkt on §1, mille järgi kohalikus omavalitsuses töötamine on avalik teenistus. 5. Kohalike omavalitsuste roll ja kohustused keskkonnamõju strateegilise hindamise juures seoses detailplaneeringutega: - KOV tellib keskkonnamõju strateegilise hindamise, maksab selle kinni ja teostab järelvalvet
ning keeletoimkonnas heaks kiidetud ortograafiareeglistiku, normatiivse käsiraamatu ja grammatikaga. (3) Oskussõnavara osas täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi oskussõnastikud, mille on heaks kiitnud Eesti Terminoloogia Ühing koostöös asjaomaste ministeeriumidega ja asutustega, mille põhikirjas on ette nähtud eesti keele uurimine ja korraldamine. (4) Nimede osas täiendavad ja täpsustavad kirjakeele normi „Nimeseadus”, „Kohanimeseadus” ja muud asjaomased õigusaktid. 4. Mille jaoks on tulnud kirjakeele norm luua? Kirjeldatud ja korrastatud normidega kirjakeel on demokraatia atribuut: ta tagab selle, et ühiskonna pkski rühm ei saaks oma keeleharjumusi teistele peale suruda. NB! Avaliku võimu esindajad, ametnikud ja juristid teevad seda. • Fikseeritakse normi allikates • valikusoovitused kohustuslikud ASJALIKUS SUHTLUSES ja ESINDUSROLLIS • püüab vältida võimu keele kaudu NB
............................................................ 20 4.1.1 Kohanimekorraldus 1917. aastani ......................................................... 20 4.1.2 Kohanimekorraldus Eesti Vabariigis 19181940 ................................... 21 4.1.3 Kohanimekorraldus Nõukogude ajal ..................................................... 22 4.2 Kohanimekorraldus praegu ...................................................................... 25 4.2.1 Kohanimeseadus ................................................................................... 26 4.2.2 Kohanimede keelsus .............................................................................. 30 4.2.3 Kohanimekorraldusega tegelevad institutsioonid .................................. 30 4.3 Kohanimekorralduse ülesanded ................................................................ 31 5 Ärinimed ....................................................................
Heinamaade, metsade, karjamaade nimed. Maa-alade nimed. Saared, neemed, poolsaared, rannad Muude objektide nimed. Rajatised (kalmistud, staadionid, sadamad), ehitised (veskid, kõrtsid, küünid), peatused (raudteejaamad) jne. Alev ja alevikud võiksid kuuluda ühte kategooriasse. Arutamisel, et jätta alles alevikud. Alevik on sõnavormituletis sõnast ,,alev". Alevi puuduseks see, et alev tähendab eeslinna. Alevid Eestis hilised 1917 esimesed alevid. KOHANIME EESTIKEELSUS. Kohanimeseadus nõuab, et nimed on eestikeelsed siis kui tuum on äratuntava eesti keele sõna vorm. Kooskõlas eesti keele omasõnade häälikusüsteemi ja kirjaviisiga ning füüsilise isiku nimi. KOHANIMEDE STRUKTUUR. Saab eristada liht- ja liitnimesid. Tavaks eristada osi järgmiselt: diakrooniline jaotus: determinant, atribuut. determinant kui põhisõna on see osa nimest, mis tähistab kohaliiki. Nominatiivis. Kui determinant kaotab algse tähenduse, siis muutub ta atribuudiks
· Digitaalkaart võib olla autoriõigsseadusega kaitstav, kui seal olev info sisaldab generaliseerimist või valikut. Seega võib juhtuda, et ainult mõned kihid kaardist on kaitstavad. Kui on tehtud loomulik valik ( nt näidatud kõik üle 1000 elanikuga asulad), siis ei saa pidada seda piisavaks tingimuseks autoriõiguse tekkeks. Lisaks autoriõigusseadusele · Isikuandme kaitse seadus · Konkurentsiseadus · Asjaõigusseadus · Kohanimeseadus · Statistikaseadus (statistiliste andmete puhul) Vigade allikad GISides · Andmete kogumine kõige kriitilisem etapp, kus integreeritakse ruumiinfot ja tavalist infot. Tavaline info kasutaja saab nii korrektse info, kui palju ta on nõus maksma. Täiesti korrektset ruumiinfot ei saa mitte kunagi. Ruumiinfos ja sellega seotud atribuutandmetes sisalduvad vead kipuvad võimenduma nende edasisel töötlemisel
b. Mitteametlik kohanimi c. Rööpnimi ehk allonüüm põhinimega paralleelselt kasutuses olev ametliku staatusega nimi d. Eksonüüm ehk väliskeelne nimi nimi mis on kasutusel välismaa kaartidel e. Endonüüm ehk sisekeelne nimi kohalik nimi (vastand eksonüümile), vastavalt keelealale kohapeal kasutatav nimi 88. Mis reguleerib Eestis kohanimede kasutust ja mida see endas sisaldab? a. Kohanimeseadus b. Mis on ametlik kohanimi, mis nõuded (Ametlik kohanimi kõikide valitsuste poolt õigusaktiga määratud nimi) c. Kes ja kuidas määrab ametliku kohanime? Peab olema määratud: i. Haldusüksusele (vabariigi valitsus) ii. Osavallale, linnaosale (omavalitsus) iii. Asutusüksusele (vabariigi valitsus) iv. Tänavale, väljakule jm. (omavalitsus) v
annaabi.ee 
