Kokku- ja lahku kirjutamine 1. NIMISÕNADE KOKKU – JA LAHKUKIRJUTAMINE Nimetavas käändes olev nimisõna või lühenenud sõnatüvi kirjutatakse järgneva nimisõnaga alati kokku. Kui esimene nimisõna on ainsuse omastavas, sõltub kokku -ja lahkukirjutamine tähendusest. Lahku: Nimisõna ainsuse omastavas kirjutatakse järgmisest nimisõnast lahku, kui esimene sõna näitab kuulumist ja vastaba küsimuseke kelle? Või mille? Kokku: Nimisõna ainsus omastavas kirjutatakse järgmise nimisõnaga kokku kui sõna näitab liiki ja vastab küsimusele missugune? Kokku- või lahkukirjutamine võib sõltuda ka täiendist. Kui esimene nimisõna on mitmuse omastavas käändes ,kirjutatakse see järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku. Kokku kirjutatakse nimisõnad siis kui moodustub omaette tähendusega sõna. Mõnes muus käändes olev nimisõna kirjutatakse järgmisest nimisõnast lahku. Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgnevast nimisõnast tavaliselt lahku nimisõnaga kokk...
Algas eestlaste üleüldine uus võitlus sakslaste vastu, mille põhjused tulenesid Taani ja Saksa läbirääkimistest Eestimaa halduse üle. 1223. aasta suvel löövad Viljandi kaitsjad Mõõgavendade Ordu, ulgusakslaste, lätlaste ja liivlaste ühendatud väge Viljandi lähedal. seda sündmust teades küsime aga, et kas see võidukas lahing toimus Vana-Võidu väljadel, millest mälestus läbi sajandite elab edasi selles kummalises kohanimes? 1223. aasta 1. augustil alustas piiskop Bernhard Lippe juhitud 8000-meheline kõigi Riia sakslaste ja liivlaste ning lätlaste ühendatud vägi Viljandi piiramist. Linnust piirati ööd ja päevad hulga kiviheitemasinatega ja kõrge piiramistorniga, mille piirajad lükkasid vallikraavini. Linnuse kaitsjad ja ammukütid tõrjusid piirajaid ning ehitasid kiviheitemasinaid ning kaitsesid end vapralt. 1223. aasta 15. augustil loovutatakse Viljandi linnus rahulepinguga Mõõgavendade
nelisada. alates tuhandest kirjutatakse Kolm tuhat, sada miljonit LAHKU! Kohanimed Kohanime esiosa iseseisva Emajõgi, Munamägi nimena ei tarvitata Kohanime omadussõnaline Pühajärv, Keskväljak nimeosa ei käändu Kohanimes on liigisõna maa Eestimaa, Baltimaad 3 TEGUSÕNAD TEGEVUSNIMED 1) ma-tegevusnimi (mida tegema?) nt ronima Seesütlev ronimas Seestütlev ronimast Saav ronimaks Ilmaütlev ronimata
alates tuhandest kirjutatakse Kolm tuhat, sada miljonit LAHKU! Kohanimed Kohanime esiosa iseseisva Emajõgi, Munamägi nimena ei tarvitata Kohanime omadussõnaline Pühajärv, Keskväljak nimeosa ei käändu Kohanimes on liigisõna maa Eestimaa, Baltimaad TEGUSÕNAD TEGEVUSNIMED 8 ma-tegevusnimi (mida tegema?) nt ronima Seesütlev ronimas Seestütlev ronimast Saav ronimaks Ilmaütlev ronimata 9 da-tegevusnimi (mida teha?) nt ronida, hüpata, süüa des-vorm (mida tehes?)
tõlkida püüdes: Kunnalannu >Konnalaane, Rusima > Roosimaa. Nõukogude ajal said murdealade kohanimede korraldamisel suurema sõnaõiguse keeleteadlased. Sel ajal pooldati murdelise sõnavara tõlkimata jätmist ja nime ennistähenduse arvestamist, kuid ametlike kohanimede kirjapildist tuli elimineerida kõik see, mis ei sobinud kirjakeele fonoloogiaga, Lõuna-Eestis vokaalharmoonia, ds-ühend ja nõrk aste omastavalises kohanimes, nt Vadsa>Vatsa, Perdagu>Perdaku, kõrgenenud keskkõrgete vokaalide märkimine vastavate kõrgete vokaalidega jm (Pall 1976). Järgsilbi o või u normimisele pöörati vähem tähelepanu: Hindsiku > Hintsiko Lääne- Võrumaal, kus murdekeeles valitseb u, ja Ida-Võrumaa o-lisel alal Palometsa kõrval ka Külaoru, Võõpsu. Võru Instituut soovis, et ajaloolise Võrumaa piires kirjutataks kohanimed Eesti põhikaardile vastavalt paikkondlikus võru keeles enamlevinud hääldusele.
Eesti asulanimede jala-lõpp: kokku 19 nime. Selleks on 4 võimalust: 1) isikunimedest tulenenud kohanimed, 3) liitsõnalised apellatiivid, 2) kui determinant, 4) muudest tüüpidest üle tulnud. 5) Eesti asulanimede pea-, pää-, pe- ja be-lõppe on kokku 57. 1) on olnud tähenduses ots või tipp, 2) isikunime osana. 3) Eesti asulanimede ke-lõppu on 19 kohanimes. See on tüüpiline Lõ-Eestile. See on tavaliselt lühenenud mingist pikemast sõnast (-kivi või -küla): Sõtkülast on saanud Sõtke. –ke võib olla ka deminutiivsufiks. See võib olla ka lihtsalt tüve osa. ja-lõpp on tuletussufiks. Ajalooliselt on see olnud osa pikemast tüvest, on lühenenud (-jala, -jõe, -koja, -oja, -välja, -Jaagu). na-lõpp on sage (kokku 160 nime). Üldiselt on lühenetud pikemast nimest: -kanna, -nina, -n+aja, -ranna,
annaabi.ee 
