Iseloomujooned: kirjeldavad inimese baaskalduvusi, mis on kindlate mõtlemis-, tundmis- ja käitumismustrite aluseks. Toimetulekut võib pidada isiksuseomaduste püsivuse säilitamise vahendiks!!!! Isiksus ja stressihinnangud: isiksusejooned määravad, millele inimene reageerib ja kui tugevalt. Samuti milliseid hinnanguid ta olukordadele annab. Dispositsiooniline optimism ja pessimism: inimese üldiste ootuste laad tuleviku suhtes. A-tüüpi käitumine: (eduka juhina töötava valge mehe kohanemisviis) omadusteks on: võistluslikkus, kärsitus, ajapuudusetunne, tigedus... Täiuslikkuseiha: eesmärke ei viida vastavusse oma võimete ja tingimustega. Lahknemist oma standardist tajutakse ebaõnnestumisena. ollakse rohkem häiritud ja stressis (hinnangud on pidevalt negatiivsed) I. Baastendentsid- (bioloogilise alusega kalduvused) *isiksuse baasomadused (ekstr, neur,..) *spets iseloomujooned (soojus, seltsivus, aktiivsus..) II
TEADMISTE LOOMINE • Teadmine kui kohanemisviis: homo sapiens sapiens – tark inimene. Ajaloost: tule kasutamine, ratta leiutamine, energiaallikad … • Teadmiste allikad: kollektiivne kogemus (suuline traditsioon/kiri), autoriteet, isiklik kogemus, uurimistöö … • Teadus – teaduslikku meetodit kasutava uurimistöö abil uue teadmise loomine • Teadusparadigma – põhimõtted, meetodid ja süsteem teaduspõhise teadmise loomiseks, säilitamiseks, kasutamiseks TEADMISTE TUNNUSED • Skeptiline eluhoiak. Tõestamata ei usu. Hirm absoluutsete tõdede ees • Ratsionaalsus. Mõistuseusk. Lääne tsivilisatsiooni alustala. • Kontrollitavus. Teadmise saamise protseduur on kirjeldatud ja järeletehtav. • Empiirialembus. Teadmine tuleb elust. • Meetodikesksus. Kuidas teadmine saadi? Keskne murekoht ja vaidlusteema. • Seostatus teadaolevaga. Teadmine süsteemi! • Avalikkus. Teaduse ag...
vanurite ülalpidamine ...). Enesemääratluseks Meie, mitte Mina. Abielu mitte in-in suhe vaid rühm- rühm suhe. Olulised otsused rühma poolt. Soorollid, monogaamia = rühma taastootmine · Evolutsioonipsühholoogia kuidas evolutsiooni käigus kujunesid välja kõige elujõulisemad inimsuhete skeemid (abistamine, allumine, jäljendamine, agressiivsus ...) Inimsuhete tüüp kui kohanemisviis! · Ajaloos mustrid muutunud suunaks indiviidikesksus, tsiviliseerumine (normistatus), sallivus. Muutused aeglased, ajalugu paistab välja ka tänastes inimestevahelistes suhetes. · Olulised erinevused kultuuriti, ka kultuuri sees. Näit: mida tähendab sõprus, kellega sobib vaielda, abielunaise roll, lapse karistamine ... Tsiviliseerumisprotsess · Norbert Eliase (1900-1990) tsiviliseerumisteooria. ''Tsiviliseerumisprotsess''
SP teadusena leida andmepõhist tõendust, usaldusväärseid seoseid, püsivat põhjuslikkust. Olles samal ajal otsiv, enesekriitiline, kartes lõplikke tõdesid Rühmasõltuvus ja autonoomia Küsimus: kust pärit meie tänased suhtemustrid? Evolutsioonist, ajaloost ühisest ajaloost Evolutsioonipsühholoogia kuidas evolutsiooni käigus kujunesid välja kõige elujõulisemad inimsuhete skeemid (abistamine, allumine, jäljendamine, agressiivsus ...) Inimsuhete tüüp kui kohanemisviis! Inimrühm kui algne subjekt. Rühmale allumine (võtmeotsused kellega abielluda, kus elada, minna sõtta) ja rühma toetus (veritasu, vanurite ülalpidamine ...). Enesemääratluseks Meie, mitte Mina. Abielu mitte in-in suhe vaid rühm-rühm suhe. Olulised otsused rühma poolt. Soorollid, monogaamia = rühma taastootmine 2 L.Gumiljov (1912-1992) etnogeneesi teooria Kuidas kujunevad rahvused
Peame jälgima, et tegevusetus ja lorutamine ei muutuks harjumuseks. Lapsed peavad õppima tähelepanemist ja kaasatöötamist, sest psüühilised funktsioonid arenevad just läbi harjutuste ja pingutuste. Harjumused ja rütm Harjumused on alguses ämblikuvõrgud, seejärel köied, ütleb hispaania vanasõna. Harjumuste puhul on tegemist paradoksiga nad on peamised abivahendid kohanemiseks, kuid siiski ka takistavad kohanemist. Harjumus on kohanemisviis, mis on samal ajal nii vajalik kui ka ohtlik. Vajalik sellepärast, et väljakujunenud reaktsioon harjumusena hoiab kokku meie aega ja pingutust korduvate olukordade käsitlemisel. Meil on olemas harjumuslik vastus, mida saame automaatselt kasutada. Kui situatsioon või olukord muutub, peaks muutuma ka meie reaktsioon. Just uudsete ja ennekogematute probleemide korral on harjumused takistuseks ja raskendavaks teguriks. Nad pidurdavad loovust ja leidlikkust ning asendavad tõelist ja värsket
annaabi.ee 
