Seejärel koostab peasekretär kandidaatide nimekirja tähestikulises järjekorras, näidates ühtlasi ära, milline riik on nad nimetanud. Seejärel esitab ta selle nimekirja käesoleva konventsiooni osalisriikidel. 5. Valimised toimuvad peasekretäri poolt kokku kutsutavatel koosolekutel ÜRO peakorteris. Koosolekutel, kus kaks kolmandikku osalisriikide liikmetest moodustavad kvoorumi, osutuvad komiteesse valituks need, kes saavad suurima häältearvu ja absoluutse häälteenamuse kohalviibivate ja hääletamises osalevate riikide esindajate poolt. 6. Komitee liikmed valitakse neljaks aastaks. Neid võidakse taasesitamisel uuesti valida. Viie esimestel valimistel valitud liikme volitused lõpevad kahe aasta pärast; vahetult pärast esimesi valimisi selgitab koosoleku juhataja nende viie liikme nimed loosimise teel. 7. Kui komitee liige sureb või astub tagasi või teatab, et ta ei saa mingil põhjusel täita komitee
Seejärel koostab peasekretär kandidaatide nimekirja tähestikulises järjekorras, näidates ühtlasi ära, milline riik on nad nimetanud. Seejärel esitab ta selle nimekirja käesoleva konventsiooni osalisriikidel. 5. Valimised toimuvad peasekretäri poolt kokku kutsutavatel koosolekutel ÜRO peakorteris. Koosolekutel, kus kaks kolmandikku osalisriikide liikmetest moodustavad kvoorumi, osutuvad komiteesse valituks need, kes saavad suurima häältearvu ja absoluutse häälteenamuse kohalviibivate ja hääletamises osalevate riikide esindajate poolt. 6. Komitee liikmed valitakse neljaks aastaks. Neid võidakse taasesitamisel uuesti valida. Viie esimestel valimistel valitud liikme volitused lõpevad kahe aasta pärast; vahetult pärast esimesi valimisi selgitab koosoleku juhataja nende viie liikme nimed loosimise teel. 7. Kui komitee liige sureb või astub tagasi või teatab, et ta ei saa mingil põhjusel täita komitee liikme
tulusaid ja tujutõstvaid vestlusi, tulge aga kokku kõik kolmekesi, ja te ei kuule ainsatki uut ega südamlikku sõna. Kaks võivad kõnelda ja üks kuulata, ent kõik kolm ei saa üheskoos osaleda kõige siiramat ja otsivamat laadi vestluses. Heas seltskonnas, üle söögilaua ei kujune kahe inimese vahel kunagi sellist vestlust nagu siis, kui nad omaette jätta. Heas seltskonnas sulandavad üksikisikud oma egotismi seltskondlikusse hinge, mis on täpselt samaulatuslik kohalviibivate üksikteadvustega. Sõpradevahelised eelistused, õe ja venna või naise ja mehe vaheline kiindumus ei ole seal kohased, otse vastupidi. Seal võib kõnelda ainult see, kes suudab seilata seltskonna ühise mõtte harjal ega ole piiratud oma kasina mõttega. Ent see terve mõistuse poolt ette kirjutatud komme röövib suurelt vestluselt selle ülima vabaduse, mis nõuab kahe hinge täielikku ühtesulamist.
näiteks toitu, tööriistu, relvi jne, mis vanade uskumuste kohaselt olid uues elus vajalikud. Relvad kaitsesid oletatavalt surnut ka deemonite eest. Haud kurgaan9 oli ühe või kahe meetri kõrgune. Mõnikord asetati kurgaanile puupost, kivid või ehitati väike varikatus, mille all hing võis puhata. Slaavlased matsid surnuid asulatest väljapoole: kas jõe või allika äärde, metsa või künka kõrvale ( 1995: 216-220). Tseremooniat iseloomustas kohalviibivate itkejate nutmine ja laulmine. Seejärel koguti lahkunu tuhk urni ja maeti hauda. Tuha matmisele järgnes matusepidu ning sellega kaasnev pidusööming ( 1995: 208-213). 988. aastal lasi keiser Vladimir end ristida, millega algas Vana Venemaa ristimine. Ristusu levikuga hakkas muutuma ka slaavlaste matmiskombestik. Esimesel aastatuhandel enne Kristust eksisteerisid slaavlaste matmiskombestikus nii laiba- kui ka põletusmatus ( 2004: 7- 11). 3. Matmisrituaalide struktuur
See toimub kas täpse kohanime kaudu, plaaniruudu kaudu ühtsel maakaardil või täpsete koordinaatide edastamise kaudu – enamasti on tegemist kombinatsiooniga kõigist esitatud võimalustest. GPS-koordinaadid85 edastada kopterile otse või häirekeskuse (112) kaudu järgmise näite kujul: 59º24’N 024º23’E. Oma asukoha kirjeldamine Moodsad GPS-süsteemid koos andmebaasi- ja kaardifunktsiooniga juhivad kopteri küll usaldusväärselt sihtpiirkonda, kuid kohalviibivate brigaadide antav hea kohakirjeldus on lähiümbruses orienteerumisel suureks eeliseks. Pidage seejuures silmas järgmist. Kasutage suuna andmiseks mõisteid „vasakul“ ja „paremal“ piloodi poolt vaadatuna või suuna juhatamist kella sihverplaadi põhimõtte järgi (kell kolm on paremal, kell kaksteist on otse jne.). Kui asukohakirjeldus lähtub mõnest asulast, mainige ära, kas väljakutsekoht asub läheneva
annaabi.ee 
