oodatakse Talle pulmapidu taevases Jeruusalemmas. Armulaua kõige algsem nimetus kirikus oli leivamurdmine, mis tuletab meelde, kuidas Jeesus pühitses paasapüha. See oli eelaimdusena, et Teda murtakse meie eest, et meil oleks igavene elu. Pühakiri ütleb ka, et algkristlased tundsid ülestõusnud Issanda ära "leivamurdmisest" (Lk 24:35). - Armulaud on ühtlasi Issanda kannatamise ja ülestõusmise mälestamine. See on püha ohver, mis muudab kohalolevaks Kristuse ristiohvri meie eest ning mis sisaldab kirikupoolset ohverdust. - Seda sakramenti nimetatakse ka euharistlikuks kogunemiseks, et rõhutada: armulauda pühitsetakse ustavate kogunemisel, kes on kiriku nähtav väljendus. See on ka püha ja jumalik liturgia, kiriku liturgilise elu süda, ning "pühim sakrament, kuna see on sakramentide Sakrament." Armulaud on ühtlasi püha osadus (kommunioon), kuna see ühendab meid Jeesus
Esimene rünnak ennast kinnistava paradigma vastu jõudis Sütiste artikli näol Eestis toimuda, kuid asjade edasist loogilist arengut takistas maakera pöördumine itta. Nii oli arbujalik paradigma olnud lähenemas tipule, saanud ka esimese põhimõttelise vastulöögi - ja jäänud ometi loogilise lõpuni välja arenemata, sest vahele segasid kunstivälised asjaolud. See paradigma jäi eesti luule arenguloo kõikide järgnevate käänakute juures nö kohalolevaks ja varjatud mõjuriks, omalaadseks iseseisva Eesti Vabariigi sümboliks.(www.otsing/Juhan Sütiste) 2. Juhan Sütiste (a-ni 1936 Johannes Scütz 28. /16. XII 1899-10. II 1945), luuletaja, näitekirjanik ja teatrikriitik. (Kruus 1995 : 561) Sündis Tartumaal Tähtvere v. Kure metsavahitalus ehitustöölise pojana, õppis 1909-12 Tartu Peetri kog
Seitse vaba kunsti on keskajal välja kujunenud hariduskompleks, mille juured on juba antiigis. Anno Domini on tähis, mida kasutatakse kristliku ajaarvamise aastaarvude juures selleks, et märkida nende kuulumist selle ajaarvamise alla ning aastaga 1 alanud ajastusse ehk aega pärast selle ajaarvamise alguspunkti. Decretum Gratiani . -- XII . XII--XIII . , - , . Sakramendid on kristluses riitus, mis teeb nähtava märgina või nähtava tegevusena kohalolevaks Jumala nähtamatu tegelikkuse ning võimaldab sellest osa saada. Sõna "sakrament" tuleb ladina sõnast sacramentum, mis tähendab püha toimingut, vannet. Kirikuvanne kõrgeim kiriklik karistus, kiriku liikme kogudusest välja heitmine. Rakendati ketserite suhtes. interdikt - (, , , , ), . Inkvisitsioon oli kirikliku kohtu vorm keskaegses Euroopas. tsesaropapism keiserpaavstlus, riigi ja kiriku vahekord, kus ilmalik valitseja on ühtlasi kirikuelu
kokkuleppe küsimus. iga tõde tuleb alati küsitavaks seada. ükski tõde ei lõplik, sest põhineb kokkuleppel. Märgiteooria klassik: tema elupõhiline projekt. Ulatub müstiliste proportsioonideni. Kogu universum koosneb märkidest. Kõik on käsitletav märkidena. Märk on suhe. Märk on suhe selle vahel mis on kohal ja selle vahel mis ei ole kohal, kuid mis läbi märgi kohalolevaks muutub. Märk on miski, mis esindab midagi, kellelegi mingis kontekstis. Märgi neli põhilist koostisosa: objekt tilluke tegelikkust, mida ei ole kohal represetant vastab tähistajale, mis on kohal ja osutab interpretant on ka ise märk, teise märgi osa, selle abil saame teada, millele märk osutab. üksi märk ei osuta tervet objekti tervikuna ja ei haara seda tervikuna, vaid ainult ühte osa. nt
See kehtib iseäranis laste kohta, keda ristitakse kiriku usus. Missa ehk Kristuse taasohverdamine 1414 Armulaud on ohver. Kirik toob ohvri hüvituseks elavate ja surnud inimeste pattude eest. Selle vahendusel saame Jumalalt vaimseid ja ajalikke hüvesid. 1365 Katoliiklased usuvad, et missa on ohverdus, mille meie Issand seadis Viimsel Õhtusöömaajal. Missa kujutab Kristuse ohverdust ristil. Issanda vere valamine Kolgatal oli ülim märk tema armastusest meie vastu. 1367 Armulaud muudab kohalolevaks Kristuse ristiohvri, meenutades ja ellu rakendades selle vilju Kristuse ihu liikmete jaoks. Kristus, kes armulauas veretult ohverdatakse, on seesama Kristus, kes suri meie pattude eest. Missa on leiva ja veini muutumine Kristuse enda ihuks 1376 Seda Kristuse kohalolekut konsekreeritud armulauaelementides, leiva ja veini kujul, nimetatakse "tõeliseks kohalolekuks." See ei tähenda, et meie Issand ei ole kohalolev mõnel muul viisil; pigem rõhutab see tema kõige täielikumat ligiolu armulauas