2) Aluseks õiguse rikkumine 3) Sunni rakendaja peab olema pädev organ 4) Juriidilisele vastutusele võtmine sisaldab ka ühiskondlikku hukkamõistu Alused on seaduses ettenähtud korras tuvastatud juriidlilised faktid ning sellele vastav konkreetne subjekti määratud juriidlise vastutuse liik ja määr, mis vormistatakse üksikaktiga. 34. Juriidilise vastutuse liigid ja vastutusest vabastavad asjaolud: Liigid: 1) Sõltuvalt juriidilist vastutust kohaldavast organist a) kohtulik b) kohtuväline 2) Sõltuvalt millises õigusharus nähakse ette juriidilist vastustust a) karistusõiguslik b) tsiviilõiguslik c) distsiplinaarõiguslik Vabastavad asjaolud: 1) Süüdimatus 2) Armuandmine 3) Amnestia 4) Aegumine 35. Õigussuhete mõiste ja õigussuhete liigid: Õigussuhe - õigusnormide alusel tekkiv tahteline seos, kus nende seoste pooled
4. juriidilise vastutuse võtmine sisaldab peale subjekti isiklikke õiguste ja vabaduste piiramise, varaliste kohustuste panemise ning organisatsiooniliste sanktsioonide ka moraalset sundi. Viimane võib realiseeruda vastutusele võetud subjekti suhtes väga paljudes ühiskondlike suhete sfäärides tema ühiskondlikke, majanduslikke või isiklikke võimalusi piiravalt. 56. Juriidilist vastutust liigitatakse: 1. sõltult juriidilist vastutust kohaldavast organist: kohtulik vastutus haldusvastutus 2. sõltuvalt sellest, millises õigusharus juriidiline vastutus ette nähakse: kriminaalvastutus: vastutus kuriteo toimepanemise eest. Vastutus nähakse ette kriminaalseadustikus. Vastutuse liigi ja määra näeb ette vastav kriminaalõiguse norm ning kohaldav pädev organ on kohus haldusvastutus: vastutus haldusõiguserikkumise eest
B) ettevaatamatus - kuritegelik kergemeelsus, kuritegelik hooletus Õiguserikkumise koosseis on olemas, kui esinevad kõik selle tunnused. Teo vastavuse tuvastamist konkreetses õigusnormis ettenähtud õigusevastase teo paragrahvile, lõikele ja punktile, milles nimetatud teo tunnused on ette nähtud, nim õiguserikkumise kvalifitseerimiseks. Juriidilise vastututuse liigid ja vastutusest vabastavad asjaolud Juriidilise vastutuse liigid: 1) sõltuvalt vastutust kohaldavast organist: A) kohtulik vastutus B) haldusvastutus 2) sõltuvalt sellest, millises õigusharus vastutus ette nähakse: A) kriminaalvastutus B) haldusvastutus C) tsiviilvastutus D) distsiplinaarvastutus Vastutusest vabastavad asjaolud: 1) süüdimatus; 2) armuandmine; 3) amnestia; 4) aegumine. ÕIGUS JA MORAAL. ÕIGUSRIIGI KONSEPTSIOONIST Õigus ja moraal See vahekord tähendab seda, et moraalinormid on õigusnormide hindamise kriteeriumiks,
3) Sunni rakendaja on seadusega määratletud pädev organ või ametisik 4) Süüdlase kohus kanda piiramisi ja koormisi. Karistusliku iseloomuga on trahv. Mittekaristusliku iseloomuga on noomitus, hoiatus. Piiratud nt mingi aeg peab olema vangis. Iga päev peab mingi aeg vangis istuma. Koormis on rahaline hüvitamine. 56. Juriidilise vastutuse liigid. Juriidilise vastutuse liigid: a) sõltuvalt juriidilist vastutust kohaldavast organist: kohtulik vastutus ja haldusvastutus b) sõltuvalt sellest, millises õigusharus juriidiline vastutus ette nähakse: 1) kriminaalvastutus hõlmab riiklikku sunnivahendit, mis järgnevad kuriteole ja kriminaalvastutusega nähakse ette kõige karmimad karistused kuni eluaegse vabadusekaotuseni. Rakendaja on ainult kohus. 2) vastutus väärteotoimepanemise eest ehk haldusvastutus, järgneb väärteole ning leebemate karistuste kasutamine. Lühiajaline arest ja rahatrahv
(sätestatud), nimetatakse õiguserikkumise kvalifitseerimiseks. Õiguserikkumise kvalifitseerimise aspektist ongi just eriti oluline süülisuse individuaalse ja objektiivse tegeliku astme määratlemine. See ongi teo kvalifitseerimisel ja õigusemõistmisel põhiküsimus. § 3. Juriidilise vastutuse liigid ning vastutusest vabastavad asjaolud P.1. Juriidilise vastutuse liigid Juriidilist vastutust liigitatakse: 1) sõltuvalt juriidilist vastutust kohaldavast organist: - kohtulik vastutus, - haldusvastutus; 2) sõltuvalt sellest, millises õigusharus juriidiline vastutus ette nähakse: - kriminaalvastutus: vastutus kuriteo toimepanemise eest. Vastutus nähakse ette kriminaalseadustikus (-koodeksis). Vastutuse liigid (sh põhi- ja lisakaristused) ning määrad nähakse ette vastavas kriminaalõiguse normis (sätetes) ning seda kohaldavaks pädevaks organiks on kohus,