kordumatust. situatsioone ja võtta iga kord vastu uus otsus. - puuduvad ühesed lahendid. - määravat osa etendab lahendaja suva. Reguleerimismehhanismid: riik, partei, ühing, töökollektiiv jne. Ühiskonna juhtimise praktikas on normatiivne ja kasuaalne reguleerimine ühitatud ja üldine norm annab selle kohaldajale võimaluse teatavates piirides teostada individuaalset reguleerimist(diskretsionaarset otsustamist). Nt. Vangistusanktsioon 5-12 aastat. Sotsiaalne norm üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtelmises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega(ühiskjonnaga, riigiga, kollektiiviga): 1) Moraalinormid - kõlbluspõhimõtted 2) Korporatiivned normid käitumisreeglid, mis on kehtestanud korporatiivne moodustis
sotsiaalse regulatsiooni aluseks, võimaldades luua ühtset korda ühiskondlikes suhetes ja saavutades sotsiaalsete suhete regulatsiooni stabiilsust ning vähendades juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis. Normatiivse puuduseks on, et see ei arvesta konkreetse situatsiooni kodumatust. Seetõttu on ühiskonna juhtimise praktikas sotsiaalse reguleerimise individuaalne ja normatiivne vorm ühitatud: üldjuhul annab üldine norm selle kohaldajale võimaluse teatavates piirides teostada individuaalset reguleerimist (diskretsionaarset otsustamist). Nii on karistusseadustiku vangistussanktsioonid antud suhteliselt kindlaksmääratud ajavahemikuna (näiteks viiest kuni kaheteistkümne aastani). Nendes, normiga kindlaksmääratud piirides kohaldab kohus individualiseeritud karistus, arvestades kohtualusega ja kuriteo seonduvaid kõiki konkreetseid asjaolusid (näiteks kuus aastat kuus kuud).
Et sunnivahendit käsitatakse mittekaristusliku mõjutusvahendina, on võimaldab sunnivahendit kohaldada korduvalt kohaldada ja ühe sunnivahendi võib asendada teisega, kuni ettekirjutuse eesmärk on saavutatud. Mõõdupärasuse põhimõtte järgimine eeldab, et kohustuse täitmise tagamiseks kasutab haldusorgan leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaim. Sunnivahendi liigi ja määra valik on haldusorgani kaalutlusotsus seaduses sätestatud ulatuses. Sunnivahendi kohaldajale on antud volitus kaaluda, kas sunnivahendit kohaldada ning mis liiki ja mis määras sunnivahendit oleks kõige otstarbekam kohaldada. Sunniraha ja asendustäitmist omavahel võrreldes võib tulla järeldusele, et asendustäitmine on sunniraha määramisest tõhusam ja asendustäitmise kohaldamine tagab ettekirjutuses määratud kohustuse täitmise hõlpsamini. Asendustäitmise puhul väljendub kõige selgemini haldussunnivahendi kohaldamise üldine eesmärk kohustuse tegelik täitmine.
Et sunnivahendit käsitatakse mittekaristusliku mõjutusvahendina, on võimaldab sunnivahendit kohaldada korduvalt kohaldada ja ühe sunnivahendi võib asendada teisega, kuni ettekirjutuse eesmärk on saavutatud. Mõõdupärasuse põhimõtte järgimine eeldab, et kohustuse täitmise tagamiseks kasutab haldusorgan leebeimat sunnivahendit ja -määra, mis eelduste kohaselt on tõhusaim. Sunnivahendi liigi ja määra valik on haldusorgani kaalutlusotsus seaduses sätestatud ulatuses. Sunnivahendi kohaldajale on antud volitus kaaluda, kas sunnivahendit kohaldada ning mis liiki ja mis määras sunnivahendit oleks kõige otstarbekam kohaldada. Sunniraha ja asendustäitmist omavahel võrreldes võib tulla järeldusele, et asendustäitmine on sunniraha määramisest tõhusam ja asendustäitmise kohaldamine tagab ettekirjutuses määratud kohustuse täitmise hõlpsamini. Asendustäitmise puhul väljendub kõige selgemini haldussunnivahendi kohaldamise üldine eesmärk kohustuse tegelik täitmine.
See erineb individuaalsest ja on kogu nüüdisaegse sotsiaalse regulatsiooni aluseks, võimaldades luua ühtset korda ühiskondlikes suhetes ja saavutada sotsiaalsete suhete regulatsiooni stabiilsust ning vähendada juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis. Puudus: ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust. Seetõttu on ühiskonna juhtimise praktikas sotsiaalse reguleerimise individuaalne ja normatiivne vorm ühitatud: üldjuhul annab üldine norm selle kohaldajale võimaluse teatavates piirides teostada individuaalset reguleerimist. Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil. Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.Sotsiaalseid norme võib liigitada erinevatest alustest lähtudes. Suuremat sotsiaalset tähtsust etendavad: 1. Moraalinormid – mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena
saavutada sotsiaalsete suhete regulatsiooni stabiilsust ning vähendada juhuse ja suva mõju reguleerimisprotsessis. Puudus: ei arvesta konkreetse situatsiooni kordumatust. Seetõttu on 8 Õiguse alused ühiskonna juhtimise praktikas sotsiaalse reguleerimise individuaalne ja normatiivne vorm ühitatud: üldjuhul annab üldine norm selle kohaldajale võimaluse teatavates piirides teostada individuaalset reguleerimist. Sotsiaalne reguleerimine toimub sotsiaalsete normide abil. Sotsiaalne norm on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. Sotsiaalseid norme võib liigitada erinevatest alustest lähtudes. Suuremat sotsiaalset tähtsust etendavad: 1. Moraalinormid mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena
annaabi.ee 
