Helme Maarja koguduse ja kiriku ajalugu Referaat Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3.- 4. Helme kiriku ajalugu 5. Helme Maarja kiriku pildid 6. Helme Maarja kogudus, koguduse õpetajad 7. Kokkuvõte 8. Kasutatud kirjandus Helme kiriku ajalugu Helmes on keskajal olnud kaks kirikut Pühale Maarjale pühitsetud kihelkonnakirik ja Issanda Ihu kirik, mida on ka Helme Püha Ihu (Risti) kabeliks nimetatud. Helme algkirik ehitati arvatavasti 13. sajandil, kuid täpset aega pole tänini teada. Ajaloolased on pakkunud hilisemat aega, 13. või 15. sajandil. Vene-Liivi sõja ajal (16. sajandi lõpus) sai Maarja kirik rängalt kannatada. Pärast sõjatorme on 1613. aastal mõlemad kirikud varemeis, pole katust, alles on vaid müürid. Ilmselt püüti kirikuid taastada, kuid ehitamiseks polnud jaksu. 1640. aastal märgitakse, et Helme Maarja kirik oli...
· Ehitatakse ülesse sõjategevuses kannatada saanud kirikuhooned. · Kirkiuelu korraldamiseks moodustatakse nii Eesti- kui ka Liivimaal kirikuvalitsus konsistoorium, vaimulikonna etteotsa seati Eestimaa piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent. · Kirikuõpetajal pidi olema ülikooliharidus ja jutlustama eesti keeles. · Vöörmünder talurahva seast valitud, tegeles kogutuse rahaasjadega. Protestantlik kirik võttis üle kataolikus kirikus valitseva nõijahi ja Rootsi võimude toetusel ilmutas erilist agarust nõidade jälitamisel. Hakati üle maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriteks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. Rahvahariduse algus: Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et inimene saab
keskuseks. · Ehitatakse ülesse sõjategevuses kannatada saanud kirikuhooned. · Kirkiuelu korraldamiseks moodustatakse nii Eesti- kui ka Liivimaal kirikuvalitsus konsistoorium, vaimulikonna etteotsa seati Eestimaa piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent. · Kirikuõpetajal pidi olema ülikooliharidus ja jutlustama eesti keeles. · Vöörmünder talurahva seast valitud, tegeles kogutuse rahaasjadega. Protestantlik kirik võttis üle kataolikus kirikus valitseva nõijahi ja Rootsi võimude toetusel ilmutas erilist agarust nõidade jälitamisel. Hakati üle maa korraldama nõiaprotsesse, mille ohvriteks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Viimane nõiaprotsessil langetatud surmanuhtlus viidi Eestis täide 1699. aastal. Rahvahariduse algus: Rahvahariduse korraldamine tulenes luteri usu põhiseisukohtadest. Arusaam, et inimene saab
4. Motett vaimulik kui ilmalik sama häälega ja sama tekst ja ühes keeles 5. Madrigal ilmalik polufooniline laul 6. Sansoon prantsuse ilmalik laul Protestantlik koraal 28.02.07 Suurmuutus kogu Euroopa kiriku ajaloos toimus aastal 1517 mil Martin Luther (saksausuteadlane ja kiriku tegelane ) vallandas protestantliku reformatsiooni (uue usupuhastuse ) mille eesmärgiks oli saavutada kogutuse suurem osalemine jumalateenistusel. Selleks loobuti ladina keelsetest tekstidest ja kasutati igal maal oma emakeelt Renessanss ajastu tuntumad heliloojad olid: Orlando di Lasso (Orlandus Lassus) ( 1532 1594 ) Giovanni Pieluigi da Palestrina ( 1525 1594 ) Barokk ( 17 saj. 18 saj. I pool ) 14.03.07 Barokk võrsus 16 saj teisel poolel Itaalia hilis renessansist
tükiks, mida kasutati nõukogude ajal elektrikilpide alustena. Kolm tükki tahvlist on säilinud, neid eksponeeritakse Vabadusvõitluse muuseumis Lagedil. Nõmme, Rahukirik Avati 30.03.1924 Vabadussõja mälestusmärk on ka Nõmmel paiknev kirik. 30. märtsil 1924. aastal pühitseti Nõmme luterlik kirik Tartu rahu mälestuskirikuks. Seejärel nimetati pühakoda Rahukirikuks. Samal aastal sai Nõmme kogudus nimeks EELK Nõmme Rahukogudus. 17. aprillist 1923 kuni 1. detsembrini 1945 oli kogutuse õpetaja Türi kihelkonnast pärit Anton Eilart. Kui A. Eilart koguduses tööd alustas oli seal 25 liiget. 1943.aasta aruandelehele oli kantud juba 5030 inimese nimed. Pärast Rahukiriku staatuse omistamist ehitati kirik põhjalikult ümber ja pühitseti 27. septembril 1931. aastal. Nissi Avati 18.06.1933 Punasest graniidist mälestusmärk asus Nissi kiriku esisel platsil. Ehitustöödeks sõlmiti 1933. aastal leping arhitekt Karl Lüüsi ja kujur Richard Hammeriga
annaabi.ee 
