nominaalset eelarvepositsiooni, millest ülevaates seni on juttu olnud, vaid struktuurne eelarvepositsioon. 2014. aasta algusest kehtinud riigieelarve seaduse järgi peab valitsussektori struktuurne eelarve olema tasakaalus või ülejäägis. Teiste sõnadega, kui eemaldada valitsussektori eelarvele ühekordset või ajutist mõju avaldavad tegurid ning majandustsükli mõju, siis ei tohi valitsussektori kogukulud kogutulusid ületada. Valitsussektori struktuurne eelarvepositsioon oli Rahandusministeeriumi andmetel 2015. aastal ülejäägis 0,9% SKPst ning aastal 2016 moodustab ülejääk oodatavalt 1,2% SKPst. Seejärel langeb eelarve prognoosi järgi struktuursesse tasakaalu (vt ka tabel 5). Vaba raha on riigieelarves jätkuvalt vähe ja investeerimisvõimekus sõltub välistoetustest Järgmisel neljal aastal kasvavad Rahandusministeeriumi hinnangul riigieelarve tulud kogu
, 32. Kasumi maksimiseerimine. . Kasumi kujunemist ja selle maksimeerimist saab vaadelda kahel teel: 1) vaadeldakse kogukulusid ja kogutulusid see meetod on kõige lihtsam; 2) vaadeldakse keskmist ja piirkulu ning keskmist ja piirtulu see meetod on esimesest küll natuke keeru-lisem, aga palju kasulikum eriti siis, kui ettevõte tegutseb erinevatel turgudel.
Peamiseks erinevuseks on see, et IS-LM mudeli korral on eelduseks suletud majandus, Mundell-Flemingi mudeli puhul aga avatud majandus. 7. Kapitali täielik mobiilsus tähendab seda, et kui on oodata kodumaiste ja välismaiste varade tulumäärade erinevusi, siis investeerijad investeerivad sinna, kus on oodata kõrgemat tulumäära. Kuna kapitali liikumisel ei ole piiranguid, siis tulumäärad tasakaalustuvad. 8. Mundell-Flemingi mudel sätestab, et ujuva vahetuskursi korral fiskaalpoliitika kogutulusid ei mõjuta. Fiskaalne ekspansioon põhjustab valuutakursi tõusu, vähendab netoeksporti ning kompenseerib tavalise ekspansiivse mõju kogutulule. 9. Alandades vahetuskurssi teiste valuutade suhtes, võib keskpank läbi viia dealveeremise või vastupidi, tõstes oma ametlikku vahetuskurssi, viia läbi revalveerimise Mundell-Flemingi mudelis nihutab devalveerimine LM* kõvera väljapoole. Tulemus on analoogiline rahapakkumise suurenemisega ujuva vahetuskursi korral. 10
mõjutada. Kui firma hinda tõstab, siis nõudlus puudub, kuna identset toodangut pakuvad ka teised firmad. Tulenevalt sellest, et täieliku konkurentsiga turul tegutsev firma on hinnavõtja, siis selleks, et oma kasumit maksimeerida, saab ta valida üksnes erinevate tootmismahtude vahel Tootmismahtu, mis maksimeeriks firma kasumi, saab leida kahel moel. Esiteks võib võrrelda kogutulusid ja kogukulusid, teisel juhul piirtulusid (marginal revenue, MR) ja piirkulusid. Piirtulu tähistab muutust kogutuludes, mis tekib ühe täiendava toodanguühiku müümisel Täieliku konkurentsiga turul tegutseva firma nõudluskõver on horisontaalne sirge, mis sisuliselt tähendab seda, et ta müüb iga tootmismahu juures toodangut sama hinnaga. Sellise firma MR ja nõudluskõver langevad kokku - tema MR on alati võrdne toodangu hinnaga.
tootmismahtude vahel (ja loomulikult iga tootmismahu korral oma kulusid 40 PDF Creator - PDF4Free v2.0 http://www.pdf4free.com © Indrek Saar 2010 minimeerides, nagu eelmises peatükis kirjeldati). Tootmismahtu, mis maksimeeriks firma kasumi, saab leida kahel moel. Esiteks võib võrrelda kogutulusid ja kogukulusid, teisel juhul piirtulusid (marginal revenue, MR) ja piirkulusid. Seega tuleb kõigepaelt selgitada kogutulude ja piirtulude olemust. Kogutulud4 saadakse, kui korrutatakse müüdud toodangu maht toodangu hinnaga. Piirtulu tähisab muutust kogutuludes, mis tekib ühe täiendava toodanguühiku müümisel. Joonisel 20 näidatakse, et täieliku konkurentsiga turul tegutseva firma nõudluskõver on
annaabi.ee 
