4. Loetle, millistest osadest koosneb ühe liikmesriigi panus ELi eelarvesse? Põllumajandusmaksud ja tollid- põllumajandusmaksud kehtestatakse ELi mittekuuluvate riikide põllumajandustoodangu importimisele. Ka tollimaksud kogutakse kaubavahetusest kolmandate riikidega. Maksustataval käibel põhinevad omavahendid- liikmesriigid kannavad maksustatavalt käibelt ELi eelarvesse kindla protsendi ühtlustatud käibemaksubaasist. Rahvamajanduse kogutulul (RKT) põhinevad vahendid- seda maksu arvestatakse rahvamajanduse kogutulult proportsionaalselt liikmesriikide RKT osakaalule EL ühises RKT-s (rikkamad riigid maksavad rohkem, vaesemad vähem). Praegusel ajal pärineb suurem osa ELi sissetulekutest RKT-lt arvestatud maksudest. Muud tulud: Euroopa Liidu lisasissetulekuallikaks on näiteks ELi teenistujate palkadelt kogutud maksud ning ELi abiraha mittesihipärase kasutamise või ettevõtete poolt
ja ümberõpe jne) (47%) Loodusvarade tõhus kasutamine põllumajandustoetused (29%) Vabadus, turvalisus, õigus meetmed terrorismi, kuritegevuse ebaseadusliku sisserände jm vastu (1%) EL ülemaailmne roll maailma vaesemate riikide toetus (6%) Halduskulud EL institutsoonide kulutused personalile (6%) EL eelarve tulud: Nn heaolumaks põhineb liikmesriikide rahvamajanduse kogutulul (66%) Käibemaksul põhinevad omavahendid (ca 15%) Traditsioonilised omavahendid (tollimaksud) (ca 15%) Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide kaupadele ühtse tollitariifiga kehtestatud erinevatest tollimaksudest kogunevad vahendid Muud tulud (4%) 21. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk
· Loodusvarade tõhus kasutamine põllumajandustoetused · Vabadus, turvalisus, õigus meetmed terrorismi, kuritegevuse ebaseadusliku sisserände jm vastu · EL ülemaailmne roll maailma vaesemate riikide toetus · Halduskulud EL institutsoonide kulutused personalile Liikmesriikide iga-aastane summa ei tohi ületada 1,24% SKT-st. EL eelarve tulud · Nn heaolumaks põhineb liikmesriikide rahvamajanduse kogutulul (2/3 tulust) · Käibemaksul põhinevad omavahendid (ca 15%) · Traditsioonilised omavahendid (tollimaksud) (ca 15%) Euroopa Liitu mitte kuuluvate riikide kaupadele ühtse tollitariifiga kehtestatud erinevatest tollimaksudest kogunevad vahendid · Muud tulud 21.Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu. Täielikkus-tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses Selgus-tulude ja kulude läbipaistvus
vajadusel nähakse ette vahendid ka finantssektori rekapitaliseerimiseks. Stabiilsusmehhanismidele laieneb üldine ELi solidaarsuspõhimõte, mis Eesti jaoks tähendab, et saame struktuurivahendite näol olulist toetust meie arengule, samas peame olema valmis ka vastu andma. Rahanduspoliitika 36. Euroopa Liidu eelarve tulud ja kulud, kui palju on suurimate tulude ja kulude osatähtsused eelarvest Tulud: Heaolumaks e rahvamajanduse kogutulul põhinevad omavahendid 74% suurus sõltub riigi majanduslikest näitajatest ning lõplik proportsioon määratakse igal aastal EÜ eelarveprotsessi käigus Traditsioonilised omavahendid 15 % tolli-, põllumajandus- ja suhkrumaksud Käibemaksul põhinevad omavahendid 1112% liikmesriigid maksavad omavahenditena 0,3% ühtse metoodikaga arvestatud ühtlustatud käibemaksubaasist Muud tulud moodustavad ainult 12% tulubaasist trahvid, töötajate tulumaksud, laenutulud.
Kui eluasemete puhul on väliste hindajate kasutamine levinud, siis Eesti puhul tehakse ärikinnisvara puhul palju hindamisi ära just panga siseselt. Pangasisest hindajat kasutatakse tihti ka täiendavana olemasoleva eksperthinnangu kõrval. Ärilaenude analüüsimisel kasutatakse rahvusvaheliselt põhiliselt kahte suhtarvu: tasuvuspunkti ja laenukoormuse kattekordajat. Tasuvuspunkt põhineb kinnisvaraobjekti maksimaalsel võimalikul kogutulul ehk tulul, mida peaks näiteks konkreetne büroohoone tootma 100 protsendilise väljarenditavuse korral. Seejuures ei ole sealt tegevuskulusid veel maha arvestatud. Tasuvuspunkti leidmisel jagatakse tegevuskulude ja laenuteeninduskulude summa maksimaalse võimaliku kogutuluga. Maailmas on laenuandjate jaoks reeglina aktsepteeritav tasuvuspunkti maksimaalne suurus 0,85. Laenukoormuse kattekordaja põhineb aga puhtal tegevustulul (ingl. k. net operating income), mis saadakse maksimaalsest