Järele jäänud toit. kleebik kleeppilt, -märk, -sedel. Parem Annab, jätab, mõtleb, teeb, uurib, vaatab oleks kasutada sõna kleeps. Auto-, järele. Järelevaatus, -valve, -pärimine kohvrikleebik (või: -kleeps). Baarisein järgi põhjal, alusel. Seaduse, reeglite, uue kirendas kleebikutest (või: kleepsudest) korra järgi kleebis trükisesse kleebitud vaheleht pildi, joonise vm-ga. Koguteosesse tuleb järgmiselt järgmisel viisil. Tulud jaotati kleebisel Vooremaa kaart järgmiselt: .. järgnevalt (järjekorras) edasi. Järgnevalt kohaldama täpselt kohakuti paigutama; õpime ära polkasammu juriidikas: õigusaktist konkreetsel juhul juhinduma. Kohaldatud pinnad. Selles jäte (kasutuskõlbmatu) jäänus. Toidujätted asjas tuleb kohaldada § 15 lõiget 2 jääk üle- või järelejäänud osa
Nende sisuks on inimeste eetiliste vastuolude ning elu nuripoolte ja seltskondlike veidruste analüüsimine. Alveri esimene luulekogu ,,Tolm ja tuli" paistis silma kunstilise küpsusega. See on ülemlaul kunstile, tõearmastusele ja ilule. Olla inimene tähendab Alveri jaoks teenida ja nautida kunsti, olla looja. Selle tõdemuse taga aimub igavene tunnete ja mõtete, igatsuse ja tegelikkuse, taotluste ja saavutatu vaheline vastuolu. ,,Tolmu ja tule" elukäsitlus jõudis ka koguteosesse ,,Arbujad". Luuetaja teise kogu ,,Elupuu" käsikiri valmis 1943. aastal, kuid väljaandmine takerdus sõjaoludes. Uude arengujärku jõudis luuletaja poeemilooming. Varasem vaimukus ja mängulisus asendus kaasaelamisega, eepiline ja lüüriline poolus ühinesid viljastavas sünteesis. Nii näiteks lühipoeem ,,Leib" ülistuslaul inimese loovale algele: tööle ja leivale kui elu sümbolitele. Alver hoidus luules liigsest konkreetsusest, ta püüdis tabada üldinimlikkust
veidruste eritlemine. Alveri esimene luulekogu "Tolm ja tuli" (1936) paistis silma kunstilise küpsusega. See on ülemlaul kunstile, tõearmastusele ja ilule. Olla inimene tähendab Alveri jaoks teenida ja nautida kunsti, olla looja. Selle tõdemuse taga aimub igavene tunnete ja mõtete, igatsuste ja tegelikkuse, taotluste ja saavutatu vaheline vastuolu. "Tolmu ja tule" elukäsitus jõudis ka koguteosesse "Arbujad" (1938), esindades seal kõrvuti Talviku ja Masingu loominguga kümnendi lõpu luule kõrgtaset. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1943. aastal, kuid väljaandmine takerdus sõjaoludes. Uude arengujärku jõudis luuletaja poeemilooming. Varasem vaimukus ja mängulisus asendus kaasaelamisega, eepiline ja lüüriline poolus ühinesid viljastavas sünteesis. Nii näiteks on
õilsusealatuse) ning elu nuripoolte ja seltskondlike veidruste eritlemine. Alveri esimene luulekogu "Tolm ja tuli" (1936) paistis silma kunstilise küpsusega. See on ülemlaul kunstile, tõearmastusele ja ilule. Olla inimene tähendab Alveri jaoks teenida ja nautida kunsti, olla looja. Selle tõdemuse taga aimub igavene tunnete ja mõtete, igatsuste ja tegelikkuse, taotluste ja saavutatu vaheline vastuolu. "Tolmu ja tule" elukäsitus jõudis ka koguteosesse "Arbujad" (1938), esindades seal kõrvuti Talviku ja Masingu loominguga kümnendi lõpu luule kõrgtaset. Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1943. aastal, kuid väljaandmine takerdus sõjaoludes. Uude arengujärku jõudis luuletaja poeemilooming. Varasem vaimukus ja mängulisus asendus kaasaelamisega, eepiline ja lüüriline poolus ühinesid viljastavas sünteesis. Nii näiteks on poeem "Leib"
märgivad A. Puskini "Jevgeni Onegini" eeskujudest lähtuv poeem "Lugu valgest varesest" (1931) ja proosapoeem "Viletsuse komöödia" (1935). Nende sisuks on inimeste eetiliste vastuolude (südamemõistuse, tõevale, õilsusealatuse) ning elu nuripoolte ja seltskondlike veidruste eritlemine. · Alveri esimene luulekogu "Tolm ja tuli" (1936) paistis silma kunstilise küpsusega. "Tolmu ja tule" elukäsitus jõudis ka koguteosesse "Arbujad" (1938), esindades seal kõrvuti Talviku ja Masingu loominguga kümnendi lõpu luule kõrgtaset. 14 · Luuletaja teise kogu "Elupuu" käsikiri valmis 1943. aastal, kuid väljaandmine takerdus sõjaoludes. Uude arengujärku jõudis luuletaja poeemilooming. · poeem "Leib" (1942) ülistuslaul inimese loovale algele: tööle ja leivale kui elu sümbolitele.
Avaldanud rohkesti t¨oid Vana-Hiina kirjanduse alalt, 81. aastast Ritsumeikani emeriitprofessor. 1991. a. sai Jit¯o ja Jikun s~onaraamatute eest Kikuchikan aastapreemia , 1996. a. avaldas oma kolmanda s~onaraamatu Jits¯ u . 1998. a. tunnistas Jaapani riigiv~oim Shirakawa elut¨o¨od andes talle Kultuuriteenete Kava- leri autiitli. Hoolimata k~orgest vanusest (90!) on Shirakawa praegugi hea tervise juures ning tegeleb oma 12-k¨oitelisse koguteosesse koondatud elut¨o¨o toimetamisega. Allpool esitan l¨ uhirefereeringud Shirakawa kanji morfoloogiast vasta- valt [ 94] esitatule. Toodud refereeringud pole t~olked, olen p¨ uu ¨dnud anda edasi u ¨ksnes olulisema osa, k~oik algtekstis toodud viited on reeglina v¨alja j¨aetud, erandiks on u¨ksnes seletused, mis v~ordluse eesm¨argil teiste levinud seletustega enamasti ¨ara t~oin.
annaabi.ee 
