orgaanilise aine biokeemiliseks lagundamiseks kokkulepitud ajavahemiku kestel kindlates katseoludes. KHT- kogu orgaanilise aine hulga leidmine. Keemiline hapnikutarve- hapniku hulk, mis kulub reovees sisalduva orgaanilise aine oksüdeerimiseks tugeva oksüdandi toimel süsihappegaasiks, veeks, ammoniaagiks. Üldlämmastik- kõigi lämmastikuühendite, ammooniumi, soolade, nitritite, nitraatide ja orgaanilise lämmastiku kogusisaldus vees. Üldfosfor- on anorgaaniliste fosfaatide ja polüfosfaatide ning orgaaniliste fosforiühendite kogusisaldus reovees. Taimetoitaineteks ehk toitesooladeks nimetatakse neid elemente, mida taimede kasvuks vaja läheb. Reostuskoormus Reovedeliku kontsentratsioon üksi ei määra reostuse suurust. 1 l silomahla reostab rohkem kui 100l olmereovett. Reostuskoormus võrdub reovee hulga ja ainesisalduse korrutisega R= c*Q Reostuskoormuse võib määrata mistahes reoaine kohta
sadestamiseks. 20 - 13,8 = 6,2 ml. Seega on vee üldkaredus 6,2 mg-ekv/l. Püsiv karedus on üld-ja mööduva kareduse vahe: 6,2 mg-ekv/l - 3,4 mg-ekv/l = 2,8 mg-ekv/l 7 Kokkuvõte Vee karedus on lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumisoolade sisaldus looduslikus vees. Eristatakse üldkaredust (kaltsiumi- ja magneesiumisoolade kogusisaldus), kõrvaldatavat ehk mööduvat (suurus, mis näitab kareduse vähenemist keetmisel), mittekõrvaldatavat ehk püsivat( üld- ja kõrvaldatava kareduse vahe), karbonaatset (arvutatav vesinikkarbonaat- ja karbonaatioonide sisalduse järgi) ning mittekarbonaatset karedust(üld- ja karbonaatse kareduse vahe); viimast põhjustavad peamiselt sulfaadid ja kloriidid. Vee kareduse määramisel (ehk Ca- ja Mg-soolade sisaldus vees) on oluline vee kvaliteedi kriteerium
Auru rõhud kuna vedeliku osakene on gaasilises olekus, siis ta omab mingit kindlat rõhku. Tahkete ainete lahustuvus suureneb temperatuuri tõustes. Gaaside korral lahustuvus väheneb vedelikes (rõhu tõstmisel aga suureneb). Vedelike keemisel lähevad selle molekulid üle gaasilisse olekusse kogu vedeliku mahu ulatuses. Aurumine toimub ainult vedeliku pinnal. Vee karedus iseloomustab Ca2+ ja Mg2+ -soolade sisaldust vees. Üldine karedus Ca ja Mg ioonide kogusisaldus vees. See omakorda jaguneb karbonaatseks kareduseks ja mittekarbonaatseks kareduseks. Karbonaatne karedus määratakse CO 32- ja HCO3- ioonide summaarse sisalduse põhjal. Tavaliselt on loodusliku vee karedus põhiosas tingitud karbonaatsest karedusest, mida nim ka mööduvaks, sest vee keetmisega saab karbon karedust oluliselt vähendada. Kare vesi tekitab kuumutamisel-keetmisel katlakivi väljasadenevad ühendid CaCO3 ja Mg(OH)2 ongi katlakivi peamised komponendid
Kui tõsta elektrolüüdi vesilahuse temp, siis tekib ioone veelgi rohkem. Elektrolüüdi vesilahuses toimuva keemil. reakts käigus neutraalse elektrolüüdi molekul laguneb iooniks. CuCl2 <-> Cu2+ + Cl2- Samuti toimub keemiline reaktsioon elektroodi vesilahuses, kui need lahused pole küllastunud. Elektrolüüdid ained, mis annavad elektrit juhtivaid lahuseid. Vee karedus iseloomustab Ca2+ ja Mg2+ -soolade sisaldust vees. Üldine karedus Ca ja Mg ioonide kogusisaldus vees. See omakorda jaguneb karbonaatseks kareduseks ja mittekarbonaatseks kareduseks. Karbonaatne karedus määratakse CO32- ja HCO3- ioonide summaarse sisalduse põhjal. Tavaliselt on loodusliku vee karedus põhiosas tingitud karbonaatsest karedusest, mida nim ka mööduvaks, sest vee keetmisega saab karbonaatset karedust oluliselt vähendada. Kare vesi tekitab kuumutamisel-keetmisel katlakivi, väljasadenevad ühendid CaCO3 ja Mg(OH)2 ongi katlakivi peamised komponendid.
Kui tõsta elektrolüüdi vesilahuse temperatuuri, siis tekib ioone veelgi rohkem. Elektrolüüdi vesilahuses toimub keemiline reaktsioon, mille käigus neutraalne elektrolüüdi molekul laguneb iooniks: CuCl2 Cu2+ + Cl2-. Samuti toimub keemiline reaktsioon elektrolüüdi vesilahuses, kui need lahused pole küllastunud. Elektrolüüdid ained, mis annavad elektrit juhtivaid lahuseid. Vee karedus iseloomustab Ca2+ ja Mg2+ -soolade sisaldust vees. Üldine karedus Ca ja Mg ioonide kogusisaldus vees. Karbonaatne karedus määratakse CO 32- ja HCO3- ioonide summaarse sisalduse põhjal. Tavaliselt on loodusliku vee karedus põhiosas tingitud karbonaatsest karedusest, mida nimetatakse ka mööduvaks, sest vee keetmisega saab karbonaatset karedust oluliselt vähendada. Kare vesi tekitab kuumutamisel-keetmisel katlakivi välja sadenevad ühendid CaCO3 ja Mg(OH)2 ongi katlakivi peamised komponendid. Kui Ca ja Mg ioone on vees liias võrreldes HCO ioonidega, siis esineb ka mittekarbonaatne
– Maakoores – 3 mineraalide põhitüüpi: sisaldavad ioone NO3- , NH4+ , CN- nitraadid: NaNO3 (Tšiilis), KNO3 (Indias) Kosmoses: N, N2, NO, (CN)2, NH3 (neutr. või ioniseeritud) komeetide atmosfäärides, udukogudes, Päikese atmosfääris Kosmoses levikult 4. kohal Lihtainena planeetide atmosfääris (näit. Veenusel,Marsil) Element N – kõikide elusorganismide komponent valkude koostisosa (N sisaldus kuni 17%); nukleiinhapped jm. kogusisaldus inimorganismis ca 3% esineb mullas (1 kolmest taimede põhi-toiteelemendist; osal. – lämmastikku siduvad bakterid mügarbakterid): õhu N2 → org. aine lämmastiku ringe looduses Gaasil. N2 (lihtaine) sidumine (→ ühendid) tööstuses - küllaltki komplitseeritud probleem lahendati 20. saj. algul (NH3 süntees) 3.14.1. Lihtaine N2 – värvitu gaas, keemil. passiivne vees vähelahustuv
annaabi.ee 
