voolu tunnusjoon kujutab sirget, mis lõikab rõhttelge punktis, kus U ML =U , see tähendab kogupingele U vastavas punktis, ja püsttelge punktis I= . R Kandes selle sirge koordinaatteljestikku, saab tunnusjoonte lõikepunktiks tööpunkti antud pingel U . Tõepoolest on see ju ainus punkt, kus mõlemas elemendis on ühesuurune vool I ja osapingete summa võrdub kogupingega U ML + U R =U . Kui kogupinge väärtus muutub näiteks U 1 ni, siis paigutub lineaartakisti tunnusjoon endaga rööbiti ümber nii, et ta läbib rõhtteljel punkti U 1 . Joonisel tähistab seda punktiirjoon. 2.2.2 Mittelineaarelementide rööpühendus Kahe mittelineaarse elemendi rööpühenduse korral on elementide pinged võrdsed ja üldvool võrdub haruvoolude summaga I = I1 + I 2 . Ühise pinge-voolu tunnusjoone leidmiseks tuleb konkreetse pingeväärtuse korral liita elementide
E = I * Ro + I * R millest ehk mida eelmine valem väidabki. 16. Takistite jada- ja rööpühendus + ül Jadaühendus: jadaühendusel läbib takke sama vool I=I1=I2=I3 [A] Kogupinge on võrdne üksikute takistite pingete summaga U=U1+U2+U3 Kogutakistus on võrdne üksikute takistite takistuste summaga R=R1+R2+R3 [ ] Koguvõimsus on võrdne üksikute võimsuste summaga P=P1+P2+P3 [W] (P=I*U) Rööpühendus: Kõikide takide pinged on võrdsed ja võrduvad kogupingega U=U1=U2 Koguvool on võrdne takistite voolude summadega I=I1+I2+I3 Kogutakistuse pöördväärtus on võrdne üksikute takide takistuste pv-de summaga: 1 1 1 1 R ·R = + + R= 1 2 Kogujuhtivus on võrdne üksikute takistite R R1 R2 Rn R1 + R2 R1 juhtivuste summaga: G=G1+G2+G3 R=
U=U1+U2+...+U+UN Kui jadamisi on ühendatud n ühesuguse takistusega üksikosa , on kõigi üksikosade otstel pinge (Ui) Ühesugune ja jada otstel olev pinge on leitav seosega U=nUi *Jada kogutakistus on võrdne jada kõikide üksikosade takistuste summaga R=R1+R2+...+Rn Kui jadamisi on ühendatud n ühesuguse takistusega (Ri) ÜKSIKOSA , ON NENDE KOGUTAKISTUSEGA LEITAV SEOsega : R=nRi Rööpühenduse seosed : *pinge kõigi üksikosade otstel on ühesuurune ja võrdne kogupingega e . vooluallikaga U1=U2= Un= u Voolutugevused üksikosades (harudes ) on pöördvõrdelised üksikpsade takistusega (= voolutugevus on seda suurem , mida väiksem on üksikosa takistus ) Kogu voolutugevus e. Voolutugevus hargnemata osas on võrdne üksikosade (harude) voolutugevuste summaga I=I1+I2+...+In Kui rööbiti on ühendatud b ühesuguse takistusega üksikosa , on kõigi üksikosade (harude) voolutugevus (=Ii) ühesugune ja leitav seosega : Ii=I/n
Kogupinge on maapinnal 0, siis ***1.2.1 Pinnase koostisosad Pinnased koosnevad mineraalsetest või Sr>0,8. Täielikult veeküllastunud pinnas (Sr=1) kohta kehtib seos e=w* s/w. efektiivpinge on järelikult wh. Veepinnal, sügavusel h, on poorivee rõhk 0 ja orgaanilise päritoluga teradest nn pinnase skeletist ja teradevahelistes poorides N:w=45%, savierimass=2,75, veeerimass=1,00, leian poorusteguri: efektiivpinge = kogupingega h. Efektiivpinge vähenemine vähendab ka olevast vedelikust (enamasti vesi) ja gaasist (õhk) kolmefaasiline pinnas. e=w*s/w=0,45*2,75/1,00=1,24. Tihedusaste Id=(emax-e) / (emax-emin), pinnase tugevust. Kui h1 on piisavalt suur, kaob pinnaseosakeste vaheline Kahefaasiline pinnas kui puudub 1 komponent
täielikult veega küllastunud. Kapillaartõusu tsoonis ripub vesi meniski küljes ning temas on tõmbepinged. Seega on rõhk poorivees negatiivne (pinnasemehaanikas loetakse tõmbepingeid kokkuleppeliselt negatiivseteks) ja võrdub w(h z). Maapinnal, kus pinged pinnaseskeletile üle antakse, on poorivee rõhk wh. Kuna kogupinge on maapinnal null, siis efektiivpinge on järelikult wh. Veepinnal, see tähendab sügavusel z = h, on poorivee rõhk null ja efektiivpinge võrdub kogupingega h.Seni vaadeldud juhtudel oli tegemist seisva veega. Vee liikumisel olukord muutub. Joonisel 3.16 toodud skeem selgitab efektiivpingete määramist, juhul kui pinnases vesi voolab vertikaalsuunas. Anum II on täidetud pinnasega. Anum I on eelmisega ühendatud painduva toruga. Juhul kui anum I on asendis A, rõhkude vahe puudub ja veevoolu ei toimu. Kogupinge sügavusel z on z, neutraalpinge zw ja efektiivpinge järelikult z'. Anuma II põhjas olevate pingete puhul peab z asendama h-'ga. Kui
b) u u u u 1 u1 1 u1 Joonis 3.16 Vee liikumise mõju efektiiv- ja neutraalpingele. Kuna kogupinge on maapinnal null, siis efektiivpinge on järelikult wh. Veepinnal, see tähendab sügavusel z = h, on poorivee rõhk null ja efektiivpinge võrdub kogupingega h. Seni vaadeldud juhtudel oli tegemist seisva veega. Vee liikumisel olukord muutub. Joonisel 3.16 toodud skeem selgitab efektiivpingete määramist, juhul kui 40 pinnases vesi voolab vertikaalsuunas. Anum II on täidetud pinnasega. Anum I on eelmisega ühendatud painduva toruga. Juhul kui anum I on asendis A, rõhkude vahe puudub ja veevoolu ei toimu. Kogupinge sügavusel z on z, neutraalpinge zw ja efektiivpinge järelikult z'
Kapillaartõusu tsoonis ripub vesi meniski küljes ning temas on tõmbepinged. Seega on rõhk poorivees negatiivne (pinnasemehaanikas loetakse tõmbepingeid kokkuleppeliselt negatiivseteks) ja võrdub w(h - z). Maapinnal, kus pinged pinnaseskeletile üle antakse, on poorivee rõhk - wh. Kuna kogupinge on maapinnal null, siis efektiivpinge on järelikult wh. Veepinnal, see tähendab sügavusel z = h, on poorivee rõhk null ja efektiivpinge võrdub kogupingega h. Seni vaadeldud juhtudel oli tegemist seisva veega. Vee liikumisel olukord muutub. Joonisel 3.16 a) b) c) c) a) h h h
voolu tunnusjoon kujutab sirget, mis lõikab rõhttelge punktis, kus U ML =U , see tähendab kogupingele U vastavas punktis, ja püsttelge punktis I= . R Kandes selle sirge koordinaatteljestikku, saab tunnusjoonte lõikepunktiks tööpunkti antud pingel U . Tõepoolest on see ju ainus punkt, kus mõlemas elemendis on ühesuurune vool I ja osapingete summa võrdub kogupingega U ML + U R =U . Kui kogupinge väärtus muutub näiteks U 1 ni, siis paigutub lineaartakisti tunnusjoon endaga rööbiti ümber nii, et ta läbib rõhtteljel punkti U 1 . Joonisel tähistab seda punktiirjoon. 2.2.2 Mittelineaarelementide rööpühendus Kahe mittelineaarse elemendi rööpühenduse korral on elementide pinged võrdsed ja üldvool võrdub haruvoolude summaga I = I1 + I 2 . Ühise pinge-voolu tunnusjoone leidmiseks tuleb konkreetse pingeväärtuse korral liita elementide
annaabi.ee 
