monotoonne, erandiks olles setude regilaulud, kus koor laulis mitmehäälselt- komme arvatavasti idanaabritelt. Regilaul on ainult Eestile omane. Koorikultuur hakkas pihta väikestest kihelkondadest. Vanimad ülestäheldused- loitsud, joigud, itkud 3)Rahvalaulude kogumine, Jakob Hurt, Oskar Kallas, kes muusikutest kaasati aktsiooni? (Peterburgi Konservatooriumi tudengid, nimed…) Jakob Hurt (1839–1907) ja tema suur kogumisaktsioon. Üleskutsed ajakirjanduses (alates 1871, kuulsaim “Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele” 1888). Ligi 1400 kaastöölist kogu maalt, üle 120 tuhande lehekülje üleskirjutusi. Väljaandmine: Monumenta Estoniae antiquae kavandamine, kaks köidet “Vana kannelt” (I Põlva laulud 1875–1886, II Kolga-Jaani laulud 1884–1886), “Setukeste laulud” (I–III,1904–1907). Pärast Hurda surma viidi kogu Helsingisse SKS rahvaluulearhiivi hoiule.
Õpilastel oli vaja ka tunnivälisel ajal vene keeles rääkida. Arenes venekeele oskus, mida kasutati ära praktilistel eesmärkidel. See võimaldas saada töökohtasid riigiasutustes. Kultuuriline venestumine jäi aga ära. Venestamise ajal jätkus rahvuslik tegevus. Rahvuslik liikumine sai endale uued vormid,juurde tulid karskusseltsid ja kutseühingud.Karskusseltsis tegeleti varjatud viisil poliitikaga. 1888 a. toimus suur rahvaluule kogumisaktsioon, mis oli väga tähtis rahvusliku liikumise aktsioon. EÜS - Eesti Üliõpilaste Selts, mille abil aeti rahvuslikku liikumist. Liikmed omavahel rääkisid Eesti keeles, mis oli ebaharilik. 1884. pühitseti Otepää kirikus sisse EÜSi sini-must-valge lipp. Ado Grenztein - üks rahvusliku liikumise juhtidest, kes kaldus venelastele pugemise suuna peale. Ta hakkas soovitama, et Eesti rahvast peaks ka kultuuriliselt venestama.
jätkanutele ja selle katkestajatele vastavalt osaks saanud heast ja
halvast.
11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne
teise rahva) folkloori kohta?
12. , sMissuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi
tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil?
12.1. Valgustusajastu vaimsed otsingud:
- Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (nt Gustav Adolf II
algatatud kogumisaktsioon 1630. aastatel; 1666.a. Muinsuste
Kolleegium)
- Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja
eksootiliste esemete kogud (vt Kunstkamera
jätkanutele ja selle katkestajatele vastavalt osaks saanud heast ja
halvast.
11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne
teise rahva) folkloori kohta?
12. , sMissuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi
tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil?
12.1. Valgustusajastu vaimsed otsingud:
- Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (nt Gustav Adolf II
algatatud kogumisaktsioon 1630. aastatel; 1666.a. Muinsuste
Kolleegium)
- Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja
eksootiliste esemete kogud (vt Kunstkamera
arengulugu 18.-20. sajandil Varasemad folkloori üleskirjutused Eestis keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid, Saxo Grammaticuse ,,Gesta Danorum" 12. saj, Läti Hnriku ,,Liivimaa kroonika" 13. sajand jt. varased rahvaste kirjeldused ja reisikrijad: nt Sebastian Münsteri ,,Cosmographey" Valgustusajastu vaimsed otsingud Rootsi riigi huvi muinsuste ja pärimuse vastu (Gustav Adolf II algatatud kogumisaktsioon 1630. aastatel) Venemaal Peeter I ajal loodud kummaliste artefaktide ja eksootiliste esemete kogud; Vene impeeriumi rahvaste kaardistamine ja kirjeldamine. August Wilhelm Hupel (1737-1819) õppis Jena ülikoolis 1754-1757 1760-1763 Äksi pastor 1763-1804 Põltsamaa pastor Rahvaluule alane peateos ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" I-IV (1774- 1789) Hupelist: Jürjo, Indrek 2004. Liivimaa valgustaja A. W. Hupel 1737-1819
annaabi.ee 
