vabaneda teorendist; Sätestati seda, et maa jagati kaheks: talu- ja mõisamaaks, talumaad võis anda rendile ning müüa päriseks, mõisnikud võisid ise pidada mõisamaid, samuti müüa ja rendile anda, vabaneti teotööst;. See seadus soodustas üle minna raharendile ning andis võimaluse osta talupojal maad. Liivima talurahvaseadustesse fikseeriti ka need samad seadused 1856. aastal. 1863.- passikorraldusseadus; talupojad said passed 1866..-taastati kogukonnakohtud 1868- tuli lõpetada talude rentimine teotöö eest. 3.19.saj alguses viidi Venemaal läbi haridusreform,mille järgi kehtestati 4-astmeline ühtluskool. 1.aste-kihelkonnakool 2.aste kreiskool 3.aste gümnaasium ja 4.aste ülikool. Avati taas Tartu Ülikool 1802.aastal, et riik kiiremini arenex. Olid samad teaduskonnad mis Rootsi ajal: arsti;õigus;usu ja filosoofia teaduskonnad. Õppimine toimus saksa ja ladina keeles. Kuulsamaid õppejõude oli Karl Ernst von Baer-embrioloog. Hakkas
· Hakati kasvatama peenvillalambaid · Pandi rõhku piimakarja kasvatusele · Hoogsamalt hakati kasvatama kartulit Talurahva omavalitsus: · 19. saj. Alguses kujunesid välja vallakogukonnad, kes tegelesid talupoegade omavaheliste riiu ja varanõudeasjadega, mõisakoormiste sissenõudmisega ja väiksemate üleastumiste eest karistamisega. · Talupoegi sidus üheks kogukonnaks ühisvastutus magasivilja varumisel · 19. saj. Alguse talurahvaseadusega loodi vallakohtud (hiljem kogukonnakohtud) · Kogukonna üheks ülesandeks oli vaestehoolekanne · Kogukondade juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega, Liivimaal vöörmündrid Talurahva koormised: · Teotöö (korraline ja hooajatöö) · Pearaha (1783.a riigile 70 kopikat iga meeshinge eest) · Nekrutiandmise kohustus · Kogukondlikud koormised (teede korrashoid, magasiniaida ja koolide ehitamine) · Kirikumaksud Majandus 19. saj. · Alguse sai vabrikutööstus
kolmanda sulased · lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid; nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistasid üleastunuid; valvas avalikukorra järele; haldas vallalaekaid ja magasiaitu · ilma vallakohtu loata ei tohtinud mõisnik talupoega talust välja tõsta ega ka ilma maata müüa Eksisteerisid Eestimaal 1817.-ni, Liivimaal nimetati vallakohtud 1820. kogukonnakohtuteks, need seati sisse ka Saaremaal. Eestimaal taastati kogukonnakohtud alles 1866. Kohtud likvideeriti 1889. kohtureformiga. Ühtseks kogukonnaks sidus ka vastutus magasivilja varumisel ning vaeste hoolekanne. · Magasivili oli viljavaru, millest talupojad said hädas laenu võtta. Talupoegadel tuli ehitada magasiait ja anda sinna igal aastal teatud viljakogus mõlemad olid talupoegade ühisomandid, mille suhtes mõisnikel oli järelvalveõigus. · Vaeste hoolekanne seisnes selles, et kogukond pidi toetama oma töövõimetuid ja
Vallakohtud koosnesid 3 liikmest,kellest ühe nimetas mõisnik, teise valisid enda seast peremehed ja kolmanda sulased. Vallakohtud lahendasid talupoegade omavahelisi tülisid, nõudsid sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistasid üleastunuid, valvasid korda. Ilma vallakohtu loata ei võinud mõisnik talupoega välja tõsta ega ilma maata müüa. VK eksisteerisid Eestimaal kuni 1817a, liivimaal nim VK 1820a. kogukonnakohtuteks, seati sisse ka Saaremaal, E. taastati alles 1866a. kogukonnakohtud likvideeriti 89a. kohtureformiga. Talupoegi sidus kogukonnaks ka magasivilja(talupojad hädaaegadel laenu) varumine, vaestehoolekanne. Magasivili ja ait oli ühisomand, mille üle mõisnikel vaid järelvalveõigus. 16ja 19a seadusega mood omavalitsus sõltus paljuski mõisnikust-kogukonna üldkoosoleku kokkukutsuja, otsuste kinnitaja. Vallakogukonna juhiks Eestimaal talitaja abimeestega, Liivimaal 2vöörmündrit. Need ametimehed kinnitas ametisse mõisnik õigusega neid ka tagandada
priinimed. · Nimed panid talupoegadele mõisnikud. · Levisid saksapärased perekonnanimed. · Priinimed eestindati 1930ndate II poolel. · Viljahindade langemisega 1820-30ndatel kaasnes rendihindade tõus ja talude "mõisastamine". · XIX sajandi alguses hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva omavalitsus- vallakogukond. · Vallakohtud(kogukonnakohtud) koosnesid kolmest liikmest: esimese valis mõisnik, teise peremehed ja kolmanda sulased. Talupoegadel oli ühisvastutus magasivilja varumisel. Kogukonna ülesandeks oli ka vaestehoolekanne. Kogukondade juhtideks valiti Eestimaal talitaja ja Liivimaal kaks vöörmündrit. Mõisnik oli kogukonna üldkoosoleku kokkukutsujaks ja kõigi otsuste kinnitajaks. Samuti säilitas mõisnik kogukonna üle politseivõimu.
Pandi rõhku piimakarja kasvatusele Hoogsamalt hakati kasvatama kartulit · TALURAHVA OMAVALITSUS: 19. sajandi alguses kujunesid välja vallakogukonnad, kes tegelesid talupoegade omavaheliste riiu- ja varanõudeasjadega, mõisakoormiste sissenõudmisega ja väiksemate üleastumiste eest karistamisega Talupoegi sidus üheks kogukonnaks ühisvastutus magasivilja varumisel 19. sajandi alguse talurahvaseadusega loodi vallakohtud (hiljem kogukonnakohtud) Kogukonna üheks ülesandeks oli vaestehoolekanne Kogukondade juhiks valiti talupoegade seast Eestimaal talitaja koos abimeestega, Liivimaal vöörmündrid · 1849. (Liivimaa) JA 1856. (Eesti) AASTA TALURAHVASEADUSED: Taluinimesed vabanesid tööst mõisapõllul Talu majapidamine oli peremehe enda otsustada Määras üksikasjalikult kindlaks talude päriseksostmise Nõuti edasi mõisategu · MAHTRA SÕDA: 19
(Sippari linn) (Larsa linn) Piirkonnakohtud Linnakohtud Sikkanaku Sikkanaku piirkonna asevalitseja piirkonna asevalitseja Rabianum Rabianum ringkonna ringkonna asevalitseja asevalitseja Kogukonnavanemate Kogukonnakohtud rabianumiKogukonnavanemate nõukogu eesistumisel nõukogu Kogukonna Kogukonna koosolek koosolek 3. Hammurabi koodeksi väline õigusajalugu 3.1. Vana-Babüloonia õiguse üldiseloomustus Vana-Babüloonia ajal on palju eraõigust kajastavaid ürikuid, valitsusasutuste akte seevastu vähevõitu
annaabi.ee 
