Julgeolekutunne- kuidas seda suurendada? Minu töö käsitleb põhiliselt inimeste julgeoleku (human security) teemat. Selle eesmärgiks on tuua välja tegurid, mis alandavad seda turvatunnet ning lisaks leida viise, kuidas julgeolekut nii riiklikul, kogukondlikul kui ka personaalsel tasandil suurendada. Minu põhisõnumiks on, et inimeste julgeoleku suurendamisel on suur mõju sellel, kui inimestel on palju kokkupuuteid endast erinevate inimestega näiteks eri rassist, eri kultuuri jne inimestega. Eriti suureneb sellisel viisil kogukonna julgeolek, sest inimesed suudavad elada eelarvamusteta, on üksteise suhtes sallivamad ja ühiskonnas valitseb usaldustunne. Inimesed tunnevad end kindlamalt, mugavamalt ja turvatunne on suurem
Kuna usklikud põlvitasid palveks Meka Kaaba poole, on mosee tagasein ehk qibla just selles suunas. Qibla siseküljel paikneb võlvitud palveniss ehk mihrah, mis on valdavalt väga peenelt kaunistatud. Mihrabi tähtsust suurendas sageli selle kohale rajatud kuppel. Mihrabist paremal asub minbar, kantslisarnane puust või kivist trepiga ehitis, millelt peetakse jutlust reedesel kogukondlikul palvusel. Dzami mosee väliselt kõige silmapaistvamaks osaks on minarett. See on kõrge torn, mis on tavaliselt moseega ühendatud ja kust kutsutakse usklikke palvusele. Kõige varasemad moseed olid siiski ilma minarettita, seda võib tänaseni näha Indoneesias ja Hiinas ning vahel ka Inda Moguliteeelsetes ehitistes. Türgi moseedel on seevastu rohkem kui üks minarett. Minareti mõõtmed ja kuju võivad olla võivad olla
Metshaldjapärimus Juba väga varasest ajast saati on inimestel olnud vajadus seletada enda ümber toimuvat. Kõige lihtsam ja ka huvitavam viis ümbritsevat seletada on läbi muistendi. Muistend on aga väljamõeldis ning ütleksin et pigem meelelahutuslik lugu. Midagi hoopis erilisemat on uskumus. Uskumus on sisemine veendumus, et nii just ongi õige ning see võib olla personaalne kuid ka kogukondlikul tasandil. Kaugemasse minevikku vaadates leidub sarnaseid uskumusi juba suuremas ühenduses- kogu läänemeresoome rahvaste tasandil. Üheks selliseks näiteks tooksingi siinkohal metshaldjapärimuse. Oma essees tuginen peamiselt Kristi Salve artiklile ,,Vepsa metshaldjapärimus tänapäeval." Lisaks kasutan ka Aino Laaguse ning Madis Arukase artikleid. Eestlaste usundi kohta leidub kirjalikult fikseeritud teateid alates 13. sajandist, kuid haldja
väikestesse kohtadess, kus neil puuduvad juba eos karjääri võimalused (Maarits & Pärli, Rahvusringhääling, 2017). Elaksid immigrandid lähestikku integreeruks nad kiiremini ja lihtsamalt. Teiseks probleemiks on see, et kvoodipõgenikud paigutatakse väikestesse kohtadesse. Näiteks paigutati pagulased Türile, Põlvasse, Kundasse, Padisele jne (Maarits, Rahvusringhääling, 2017). Väikestes kohtades pole immigrantidel häid väljavaateid ei tööturul ega kogukondlikul tasandil. Keelebarjääri tõttu on seal integreeruda väga keeruline. Lisaks on väikestes kohtades ettevõtlusega tegelemine piiratud. Turg on väike ja ressursse ka vähe. Tuleviku perspektiivi vaadates tuleb esiteks saabuvad põgenikud paigutada kas Tallinnasse või Tartusse. Seal on neil parimad võimalused integreeruda ja leida esialgu tööd. Kahes suurimas linnas on ka teisi võõramaalasi juba ees ootamas, eelkõige välistudengid, kes saavad pagulasi aidata integreerumisel
omavalitsustel selles eriti oluline roll ( "mudeli" põhikandjad on Rootsi ja Taani). Suurbritannia on andnud üsna vastuolulise "mudeli", kus suured ajaloolised kogukondlikud traditsioonid põimuvad thatcherismiga ning teiste kaasaegsete nähtustega. Haldusreformide käigus on ilmnenud suund omavalitsuste riigistamisele; samas - mitmete teenuste andmine hoopis erasektori haldusse. 1.3. Omavalitsusliku kogukonna statuudiakti probleeme Linnade osas on kogukondlikul omavalitsusel eriti kauged juured ajaloos. Paljude Euroopa riikide linnade õigus on sätestatud keskajast alates vastavate staatust reguleerivate privileegidega suveräänidelt ning oma linnaõigusega. Osundatud hartas aga kasutatakse statuudiakti (statuudi) mõistet väga laias kontekstis, mille alla mahub: a) omavalitsusüksuse põhidokument, mis reguleerib tema staatust, põhilisi õigusi, kohustusi, ülesandeid ja täitjate vastutust (omavalitsusüksuse enda akt,
annaabi.ee 
