vanim asulakoht ja seni vanim tõend Eesti ala inimasustuse kohta. Kunda kultuuri kuuluv Pulli asula. Eesti vanim seni teadaolev kiviaja asulakoht paikneb Pärnu jõe põhjakaldal Sindi raudteesillast ülalpool Pulli küla juures. (Pulli avastamislugu. Eesti loodus 2007) Foto 1. Pulli asulakoht Juba enne selle asula avastamist 1967. aastal, oli möödunud sajandi alguskümnenditel Pärnu jõe alamjooksult tulnud välihulgaliselt arheoloogilisi üksikleide. Toona olid nende kogujateks peamiselt saksa soost asjaarmastajad. Muistise avastasid geoloogid. Kiviaegne kultuurkiht oli mattunud mitmemeetriste liivakihtide alla, mis olid seotud sellega, et koht ujutati hiljem jõe poolt uuesti üle. Kultuurkiht 5-15 cm paksune. Asula paiknes umbes kohal, kus tollane Pärnu jõgi suubus Joldiamerre. See koht oligi kuival seoses madalama veetasemega Joldiamere staadiumis. Juhuleide asus 1920.-1930. aastatel kirjeldama, süstematiseerima ja ise koguma materjali
· uue ameti sissevimisel, ametikoha loomisel; · töö tehnoloogia või töövõtete olulisel muutumisel, töökirjelduste muutmisel. Töö analüüsi läbiviimise etapid on: · töö määratlemine ja olemasolevate dokumentide analüüs; · töö analüüsi protsessi selgitamine juhtidele; · vajaliku informatsiooni kogumine: millist infoallikat kasutatakse ja milliseid info kogumise ja töötlemise meetodeid kasutatakse info kogujateks võivad olla töötajad ise, juhid või personalitöötajad; · töökirjelduste ja ametinõuete koostamise ettevalmistamine; · töökirjelduste ja ametinõuete läbivaatamine ja korrigeerimine. 9. Personali voolavus Personali voolavus on töötajate liikumise määr, mis võimaldab hinnata ettevõtte konkurentsivõimelisust ja jätkusuutlikkust. Voolavuse põhjused: Teine tööpakkumine; Ettevõtte palga- ja motivatsioonipoliitika; Vahetu juhi tegevus;
· uue ameti sissevimisel, ametikoha loomisel; · töö tehnoloogia või töövõtete olulisel muutumisel, töökirjelduste muutmisel. Töö analüüsi läbiviimise etapid on: · töö määratlemine ja olemasolevate dokumentide analüüs; · töö analüüsi protsessi selgitamine juhtidele; · vajaliku informatsiooni kogumine: millist infoallikat kasutatakse ja milliseid info kogumise ja töötlemise meetodeid kasutatakse info kogujateks võivad olla töötajad ise, juhid või personalitöötajad; · töökirjelduste ja ametinõuete koostamise ettevalmistamine; · töökirjelduste ja ametinõuete läbivaatamine ja korrigeerimine. 8 PERSONALI VÄRBAMINE Personali värbamine on protsess, mille käigus kutsutakse nõutava kvalifikatsiooni ja omadustega töötajad kandideerima pakutavale tööla
kannelt” (I Põlva laulud 1875–1886, II Kolga-Jaani laulud 1884–1886), “Setukeste laulud” (I–III,1904–1907). Pärast Hurda surma viidi kogu Helsingisse SKS rahvaluulearhiivi hoiule. Oskar Kallas (1868–1946) alustas 1904. aastal eesti rahvaviiside süstemaatilist kogumist EÜS (Eesti Üliõpilaste Selts ) raames. Kasutas soomlaste kogemusi. Tehti korjandusi, pidusid jms. üritusi, et kogumist finantseerida. Kogujateks otsiti haritud inimesi, neid juhendati, neile maksti sõidu- ja elamisraha. Püüti saata laule üles kirjutama kaks inimest, kellest üks oleks muusikalise haridusega ja kirjutaks viise, teine kirjutas sõnu. Paljud kogujad olid Peterburi Konservatooriumi üliõpilased: August Topman 1904–1905, 19 viisi Samuel Lindpere 1904–1905, 131 viisi Juhan Aavik 1904 ja 1906, 219 viisi Mart Saar 1904 ja 1907, 127 viisi Peeter Penna 1904–1905, 1909–1911, 759 viisi
Informantide valik otsiti puhast murret, mis oleks vanapärane ja teistest allkeeltest puutumata. Informandid ehk mitteliikuvad vanemad meessoost maainimesed. Oluline oli ka vähene haridus, lugemus ja sotsiaalsed kontaktid. Eestis on 4/5 informantidest naised. Ülejäänd vanemad inimesed, väheste kontaktidega, ainult maal elanud. Kuidas vältida teiste allkeelte mõjusid? Küsitletakse mitu korda samu informante, informant ja küsitleja muutuvad sõpradeks, kogujateks tihti kohalikud elanikud, küsimine soovitavalt samas murdes, et vältida informandi üleminekut kirjakeelele. Küsimuse ja informandivaliku kriitika. - murdeuurijad kirjeldavad vaid väikest osa kogu murdest, vanemate naiste keel, kus puudub murde sotsiaalne varieerumine, tavaliselt on avalik keel ja puudub tegelik argikeel, räägitakse monoloogis, dialoogi pole. Diakriitikud nendega osutatakse häälikute pikkust ja kõrgust, helilisust ja helitust, häälikute moodustuskohti
annaabi.ee 
