Võlvidepealne täitis hädaohu korral redupaiga ülesandeid. Pilt nr. 2 Haapsalu piiskopplinnus Haapsalu toomkirik oli Saare-Lääne piiskopkonna peakirik ehk katedraal, kus asus Saare-Lääne piiskopi ametitool ehk troon ja tegutses piiskopi vaimulik kolleegium - toomkapiitel. Liivi sõja ajal (1558-1583) läks Eestimaa luterliku Rootsi riigi valdusse. Siis sai Saare-Lääne piiskopkonna katoliiklikust toomkirikust luterlik kogudusekirik ja toomkirikut hakati nimetama lossikirikuks. 1625. aastal müüs Rootsi kuningas Gustav II Adolf Haapsalu linna, linnuse ja ümbruskonna maad krahv Jacob De la Gardie'le. De la Gardie'del oli kavas Haapsalu linnus renoveerida. Kuigi suurem osa plaanidest jäi teostamata, suudeti kirik siiski korda seada. Kirikusse ehitati ka orel ja valmistati uus altar. Sellest ajajärgust on pärit ristimiskabelis asuv, 1634. aastal arvatavasti Joachim Winteri poolt valmistatud ristimiskivi. 1688
sepad. Elu linnas: Linn oli veel tugevasti maaga seotud, linnaelanikud pidasid loomi, neil olid põllumaad eeslinnas ning aiad linna sees. Väikelinnad oli nõrgemini kaitstud ning langesid tihti rüüsteohvriteks. Elutegevuse keskpunktiks oli turg, kus toimus kauplemine. Turuplatsil võeti vastu ka külalisi, korraldati pidustusi. Turuplatsi ääres paiknes raekoda, mis oli linna üks tähtsamaid ja esinduslikumaid hooneid. Vaimse elu keskuseks oli kogudusekirik. Hiliskeskajal hakati linnas tähelepanu pöörama ka puhtusele. Tallinnas elas tallinlaste ja saklaste kõrval veel soomlasi, rootslasi ja taanlasi. Linnas ei pidanud makes maksma vaimulikud ja majanduslikult mitteiseseisvad isikud. Linnaelanikud olid koondatud mitmetesse ühingutesse ja vennaskondadesse. Moodustusid ka gildid. Linnas oli võimalus õpetust saada nii sakslastel kui ka mittesakslastel, kel oli võimalik sai õpinguid jätkata mõnes Lääne-Euroopa ülikoolis.
• Juhitv osa Novgorodi kontoris ja Peetri hoovis • Transiitkaubandus Pihkva ja Novgorodiga • Aruanded Lübeckisse • Hansa ja Novgorodi läbirääkimised (saksa ja vene keel) • Kaupade ladestamiskoht • 12 emailmaalinguga peekri killud ELU LINNAS. LINNAKULTUUR • Seotud maaga (koduloomad, põllumaad, aiad) • Sõltus ametialasest tegevusest • Keskpunkt turg (kauplemine, külalised, pidustused) • Vaimse elu keskus kogudusekirik • Gildimaja, seegimaja, koolimaja • Erinev päritolu (saksa kaupmehed) • Tallinnas ja Tartus rohkem eestlasi kui sakslasi • Ühingud ja vennaskonnad + - Turvalisem (kaitseehitised) Heakorraprobleemid (jäätmed, raske korrastada) Ehitised käe-jala juures Majad tihedalt, vähe ruumi Koolid - haridus nii sakslastele kui Haiguste levik
aastal. Ehitis on näide erinevatest gooti arhitektuuri stiilidest romaani, gooti ja varainglise stiil. Katedraal on 130m pikk ja 44m lai ning selle kohal kõrgub 15. sajandist pärit 69m kõrgune torn. St. Stephani katedraal asub Austrias, Viinis ning on Viini peapiiskopkonna emakirikuks. Selle praegune romaani ja gooti stiilis välimus oli suuresti Austria vürsti Rudolf IV algatatud. Katedraal seisab kahe varasema kiriku jäänustel, milledest esimene oli 1147. aastal pühitsetud kogudusekirik. Austria pealinna kõige olulisema religioosse ehitisenaa on katedraal olnud mitmete tähtsae sündmuste tunnistajaks selle rahvuse ajaloos ja ühtlasi on see ka Viini linna üheks äratuntavamaks sümboliks. Katedraali massiivne 136 meetri kõrgune lõunatorn on ehitise kõrgeim punkt ja domineerivaks jooneks Viini reljeefil. Viini piiramise ajal 1529. aastal ja uuesti Viini lahingu ajal 1683. aastal täitis
Pseudobasiilika, ainult külglöövid võlvitud, kesklööv puitlaega. 13. saj oli: kaitsekirik: raskete riivpalkidega suletavad sissepääsud, piiluavad, pelgupaigad tornis ja löövipealsetel, välisseinteäärsed kaitsekäigud. kaupmeestekirik võlvidepealne kaubaladu madal kuubitaoline läänetorn, lühike ja lai pikihoone, ruudukujuline kooriga kolmelööviline ehitis, kompaktne ja suletud seinapindadega. juurdeehitusi ja tugipiilareid polnud 14. saj: kogudusekirik lisandusid kabelid: 1342 Barbara kabeli esmamainimine, asub torni põhjaküljel (hävitati 16. saj), ~1350 Püstitatakse 2-võlvikulised püha Jüri kabel peaportaali ees ja Matteuse kabel torni lõunaküljel ~1385 Püstitatakse Väike kabel ühendatakse kahe kõrge kaarava abil põhjalööviga 15. saj: Ulatuslikud ümberehitused 1405-1420. Vana koor lammutati, polügonaalse lõpmikuga kolmelööviline kooriruum ehitati vana
annaabi.ee 
